Kunstnik ja fotograaf Riina Varol avab 6. detsembril Rotermanni Palmigaleriis näituse, mille raames toovad küllastunud abstraktsed värvimaastikud põhjamaisesesse halli lihtsust, kergust ja lootust, et kaamosele järgneb mahlane ja värvikas taasloomise tsükkel.

Näitus “Suve tagasitoomine” on oma nime inspiratsiooni saanud samanimelise Indiaani muinasjuttude raamatu järgi, kus põlisrahvastele omaselt on loodusevaimude, taimede ja loomade, ilma ja muude olenditega suhtlemine eksistensti ja inimeseks olemise osa. Näituse avaldamiseks on just talv sobivaim aeg, mil põhjamaa laiuskraadidel on valgust kõige vähem ning vajadus soojuse, värvide ja kokkutulemise järele kõige suurem.

“Peamiselt fotomeediumiga läätse, peegli või sensori kaudu töötava kunstnikuna tunnen sageli tasakaalustavat vajadust kätega loomise ja materjaliga vahetus kontaktis olemise järele,” ütleb Varol.

Näitus toob värvidega esile puidu südamliku pinnalaotuse ja väljastpoolt sissepoole fileeritud kasvuringid, kus mustrid läbilõikes küll korduvad, kuid pole kunagi identsed. “Need tööd on valminud viimase 11 aasta jooksul. Olen periooditi olnud dialoogis valitud mustritega, kus koloreerimismeetod on olnud tunnetuslik. Alustades troopilistest küllastunud primaarvärvi pommidest, toimus liikumine aasta aastalt rahulikuma ja pastelsema gamma poole,” lisab kunstnik.

Näituse helikujunduse autor on Taavi Tulev, kes on loonud ambientse atmosfääri aeglustades varahommikust linnulaulu inimese südamerütmi sagedusele.

Palmigaleriis väärivad lisaks näitusele tähelepanu ka Viimsi Talveaiast päästetud ja uuele elule turgutatud lopsakad taimed. Galerii on näituse külastamiseks ja kaamose ajal troopiliseks kogemuseks avatud iga päev kell 8.30–20.00. 

Riina Varoli näitus jääb Palmigaleriis, aadressil Rotermanni 8, avatuks 11. veebruarini 2024.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.