German Ecodesign Award on Saksamaa kõrgeim jätkusuutliku disaini riiklik auhind, mida korraldavad alates 2012. aastast Saksamaa Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaagentuur koostöös International Design Center Berlin’iga. Auhinna žüriisse kuuluvad mitmed tunnustatud eksperdid, sealhulgas tootedisainerid, kommunikatsioonidisainerid, arhitektid ja keskkonna eksperdid.
Selle aasta konkurents oli erakordselt tihe, kajastades keskkonnasõbralikkust ja innovatsiooni. 360 esitatud projekti seast jõudis Reet Aus UPMADE® kollektsioon lõppvalikusse, kus 26 innovatiivset projekti võistlevad German Ecodesign Award 2023 tiitli nimel. Reet Aus UPMADE® kollektsioon on nomineeritud toote kategoorias, teised nomineeritud projektid hõlmavad mitmesuguseid valdkondi, sealhulgas kontseptsioon, teenused ja noored talendid. Võitjad selguvad 4. detsembril ning võitjatele annab auhinnad üle Saksa föderaalvalitsuse keskkonnaminister Steffi Lemke.
Dr. Bettina Hoffmann MdB, Keskkonnaministeeriumi parlamentaarne riigisekretär ja žürii liige, ütles: “Auhinnale Ecodesign Award 2023 esitatud tööd on muljetavaldavad. Paljud ettevõtted ja uurimisasutused võtavad juhtrolli kujundades konkreetsete projektide kaudu üleminekut suurema jätkusuutlikkuse suunas. Innovatsioon on kohal ning Ecodesign Award toob selle nišist peavoolu.”
German Ecodesign Award 2023 žürii liikme, Dr. Bettina Rechenbergi sõnul mängib toodete ja teenuste jätkusuutlik disain meie ühiskonna ümberkujundamises otsustavat rolli. Ta lisas: “Paljude tuntud ettevõtete, disainibüroode, idufirmade ja ülikoolide esitatud arvukad tööd on mulle väga muljet avaldanud. German Ecodesign Award toimib katalüsaatorina innovaatiliste ja tulevikku suunatud ideede edendamisel.”
Reet Aus on jätkusuutlik moedisainer ning Eesti Kunstiakadeemia vanemteadur, kes omandas 2011. aastal doktorikraadi. Tema doktoritöö fookus oli väärtustava taaskasutuse (ingl upcycling) tootmismudel Trash to Trend. Järgnes omanimelise moemaja loomine ning esimestel aastatel tehti arendustööd tööstusliku väärtustava taaskasutuse ehk industrial upcycling-tootmise alustamiseks ning loodi sertifitseerimissüsteem UPMADE®. Tänu UPMADE® tootmismudelile säästab iga Reet Aus UPMADE® kollektsiooni rõivaese keskmiselt 75% vett, 88% energiat ja tekitab 80% vähem CO2 heitmeid kui masstootmises toodetud rõivad.
Oma pöördumises tõdeb Woolish, et kvaliteetse kudumi valmistamine eeldab häid materjale, hoolikat tootmist ja õiglast hinnastust. Paratamatult tähendab see ka kõrgemat lõpphinda – taset, kus paljude tarbijate ostuotsus muutub keerulisemaks ning rahvusvahelisel turul tuleb konkureerida kümnete väljakujunenud kudumibrändidega. Nagu nad ise ütlevad, ei piisa sellises olukorras alati enam ainult heast tootest ja tugevast loost.
Kuigi kampsunid on olnud Woolishi identiteedi keskmes alates brändi loomisest, otsustati neist loobuda just selleks, et ettevõte saaks jätkata. Edaspidi suunatakse kogu fookus aksessuaaridele, mille kaudu nähakse võimalust brändi järgmisele etapile.
Woolishi teadaanne peegeldab laiemat väljakutset, millega seisavad silmitsi paljud sõltumatud moebrändid. Nähtavus sotsiaalmeedias või tugev esteetiline identiteet ei pruugi tähendada majanduslikult jätkusuutlikku äri, eriti ajal, mil tootmiskulud kasvavad ning tarbijate ostukäitumine on muutunud ettevaatlikumaks.
Neile, kes on Woolishi kampsunit juba pikemat aega kaalunud, jääb tänavune kollektsioon ühtlasi viimaseks. Kui olemasolevad mudelid läbi müüakse, uusi enam tootmisse ei lähe.
Kui “ITTAI” sündis perekondlikust rõivaarhiivist ning keskendus meeste särkidele ja kandjaga kohanduvatele seelikutele, siis “ROM.B” liigub samm edasi. Seekord võttis bränd ette klassikalised meeste pintsakud, püksid ja ülikonnad, mis jäid alles pärast B.MOR Studio disaineri Anna Chirkova perekonnale kuulunud meeste rõivapoe sulgemist.
“Kollektsioonis muutuvad meeste püksid kleitideks, pintsakud bomber-jakkideks ning ranged ülikonnad saavad uue vormi pitsi, sidumisdetailide ja pehmemate siluettide kaudu,” tutvustab Anna, lisades, et tema jaoks on väga põnev jätkata tööd olemasoleva materjaliga, otsides viise, kuidas rõivas saaks muutuda koos kandjaga ning saada uue tähenduse tänapäevases garderoobis.
Kollektsioon “ROM.B” tõi lavale ka brändi nägemuse kaasaegsest pidulikust rõivastusest – pitsist sidumisdetailidega püksid, transformeeruvad siluetid ning disaineri enda pulmakleit, mille kangas loodi käsitsi meriinovillast, kolmest eri tüüpi siidist ning banaanist (!), roosist ja pärlist valmistatud ökoviskoosist.
Nagu ikka, esitles rõivaste kõrval B.MOR Studio ka statement-aksessuaare: kontsaga käekotte ning telefonitoruga kotte, mis toovad kollektsiooni meeldiva annuse mängulisust tuttavate esemete uue tähendusega.

Kollektsiooni “ROM.B” esimesed esemed jõuavad peagi B.MOR Studio veebipoodi ning neid saab proovida brändi showroom’is eelneval kokkuleppel.
Tutvu kollektsiooniga, mille on jäädvustanud Portaili lugejatele tuttav fotograaf Marianna Gunja, galeriis!