Raili Keivi on disainerina alati huvitanud tööstuse ja keraamika kokkupuutepunktid. Tema senist praktikat võib vaadata rea tundlike sekkumistena, mille käigus on harjumuspärane saanud uue tähenduse. Näitusel on ta oma fookuse suunanud peaaegu märkamatult igapäevasele, täpsemalt Eestis nõukogude ajal tööstuslikult toodetud keraamikale. Ta on valinud küllalt tihedalt maastikult välja mõned tööd ja autorid, liites need uueks inspireerivaks koosluseks, avanud nende tausta ja loonud neist lähtudes näitusele oma lisakihistuse.
Raili Keiv ise töötab disainerina peamiselt portselani ja saviga, nende piire kombates ja neid teiste materjalidega kombineerides. Tema huvi ja loomingu keskmes on pikalt olnud tarbevormid, mille eripärade ja omadustega ning kehtivate konventsioonide ümbermõtestamise ja nihestamisega on ta eksperimenteerinud veidi üle kümne aasta.
Keiv on õppinud Eesti Kunstiakadeemias keraamikat ja lõpetanud tootedisaini osakonna magistrantuuri 2013. aastal. Aastatel 2007–2008 täiendas ta end Saksamaal Hochschule Burg Giebichensteinis, 2012. aastal Taani Kuninglikus Kunstiakadeemias. 2008. ja 2012. aastal oli ta praktikal Kahla portselanitehases, kus sai teostada ka oma loomingut. 2013-2017 elas ja töötas Berliinis. 2017. aastast töötab oma stuudios ARSi kunstilinnakus ja õpetab Eesti Kunstiakadeemias.
Raili Keivi näitus “Tuba” ootab külastamist 21. jaanuarist 2. aprillini. Lisainformatsiooni näituse kohta leiab ETDMi kodulehelt.
Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.
Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.
Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.
„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“
Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.
„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.
Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.