Foto: Olley Class
Aasta tagasi andis Rahel välja enda debüütalbumi “Nerve”, mille nimilugu jõudis Raadio 2 TOP15 edetabeli neljandale kohale. Naine pärjati ühtlasi Aastahiti raames Raadio 2 Toimetaja lemmiku tiitliga. Pärast debüütalbumi ilmumist veetis Rahel pool aastat Uus-Meremaal, kus võttis aja uues keskkonnas muusika loomeks.
“Mis seal salata, mulle meeldib pidutseda, tantsida ja oma peast täielikult väljuda. I love to get a little bit wild and stupid ja selle singliga luban sellel kõigel ka muusikaliselt juhtuda,” räägib Rahel, lisades, et selle loo kirjutas 100% “Rahel the party girl”. “Kell on umbes 5 ja sa oled oma seltskonnast ainus, kes tantsupõrandal väsimatult serveerib. Mingi rüütel on otsustanud sulle natuke liiga lähedale ujuda ja karjub natuke liiga kõvasti oma nime sulle kõrva ja sa juba ei viitsi rääkida… Ühest küljest on see vabandamatu dance track, aga loos lahtirulluv situatsioon avab ka kellegi enesekindluse ja vabadustunde mõju ümbritsevatele inimestele. Mõnele mõjub nagu mürk, teisele nagu lõvikonserv. Ja mõni ei tea üldse piiridest mitte midagi, hoidku nende eest!”
Kuidas selline pala kõlab? Kuula Spotifyst!
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.
