Täna esilinastus suuremates kinodes üle Eesti ajalooline põnevik “Vari”, kus müstilisi mõrvalugusid asub lahendama vaimuhaiglast vabanenud luuletaja Juhan Liiv.

Režissöör Jaak Kilmi ja filmis Juhan Liivi kehastav Pääru Oja kaevusid sügavalt poeedi kirjutustesse, haigusloosse ja kaasaegsete mälestustesse, mõistmaks luuletaja natuuri, kes raskete olude kiuste õigluse eest võitleb. Samas pole 1894. aastal vaimuhaiglast vabanenud poeedi elukäigu kohta ligi seitsme aasta jooksul kuigi palju andmeid säilinud, mis võimaldas filmi tegijatel välja pakkuda oma seiklusliku versiooni.

“Kuigi meie filmi süngelt kriminaalne tegevustik on stsenarist Indrek Hargla pöörane fantaasia, siis detektiivina kurjusele vastu astuv Juhan Liiv on meil loodud psühholoogiliselt, tegelikult lausa psühhiaatriliselt tõepärase ajaloolise kujuna. Filmilik võimendus töötabki nii, et pannes Liivi lahendama mõrvalugu, saame ta välja tuua justkui kirjanduslikust mugavustsoonist – me raputame Juhan Liivi välja raamatukaante vahelt ja heidame sündmustesse, kus ta peab jääma kindlaks oma väärtustele ja südamehäälele,” lausus Kilmi.

Pääru Oja sõnul hoiab film elus mälestust Juhan Liivist. “Kui miski kultuuris on veel elus ja päris, siis võib ja peabki temaga kõike tegema! Näiteks olen kaua oodanud ja saan nüüd soovitada oskajatel ja teadjatel proovida Arvo Pärdi “Ukuaru valssi” mängida minooris! Ja natuke kiiremas tempos. Imekihvt kirglik lugu tuleb – tõeline Argentiina tango! Kas Arvo Pärt on sellepärast vähem geenius? Ikka rohkem! Aga “Ukuaru valss” on surnud sellest hetkest, kui ta pannakse muuseumi klaasi taha ja komisjon otsustab kes, mis pilli peal ja mis tempoga seda lugu mängida tohib. Selle filmiga näitame, et Juhan Liiv on meie kultuuris ikka elus ja oluline,” selgitas ta.

Vastvalminud põnevik jõudis ka üle nelja aasta Eestis valminud filmina Pimedate Ööde filmifestivali (PÖFF) põhivõistlusprogrammi. “Oleme õnnistatud, et meie kodumaal on selline võimas A-klassi festival nagu PÖFF. Tavavaataja jaoks on PÖFF oluline huvitava ja äärmiselt mitmekesise filmivaliku poolest, mis kandikul koju kätte tuuakse. Filmitegijale on see aga uks maailma, mida ilma A-klassi festivali toetuseta on avada väga raske. “Vari” valik põhiprogrammi avab meile selle ukse ja oleme selle eest väga tänulikud,” ütles “Vari” produtsentide ringi kuuluv Tanel Tatter.

Põnevusfilmi stsenaristiks on „Apteeker Melchiori“ saaga looja Indrek Hargla. Filmis näitlevad Pääru Oja (Juhan Liiv), Kersti Heinloo, Rain Simmul, Karol Kuntsel, Alice Siil, Peeter Tammearu, Lena Barbara Luhse, Riho Kütsar, Ago Anderson jt. Filmi tootjad on Taska Film ja Apollo Film Productions. „Vari“ võtted toimusid Tartus, Hellenurme vesiveskis Juhan Liivi lapsepõlvekodus ehk tänases Juhan Liivi muuseumis ning erinevates paikades Alatskivi kandis.

Netflix on värskelt kinnitanud, et menuseriaal „Emily in Paris“ jõuab lõpule oma kuuenda hooajaga, mille võtted on juba alanud. Lily Collins, kes kehastab sarjas Chicago päritolu turundusguru Emily Cooperit, teatas uudisest Netflixi Instagramis avaldatud videos, lubades, et viimane hooaeg koondab endasse kõik selle, mille pärast vaatajad sarja armastama on hakanud. 

Kui „Emily in Paris“ on algusest peale liikunud kusagil Pariisi postkaardi, moefantaasia ja kerge kultuurišoki piiril, siis finaalhooaeg ei kavatse selles osas tempot maha võtta. Uue hooaja võtted algavad Kreekas, jätkuvad Monacos ning viivad Emily lõpuks tagasi Pariisi – linna, mille ümber kogu see kõrgetel kontsadel kulgenud seiklus kord algas. 

Sarja looja Darren Star nimetas „Emily in Paris’i“ tegemist kogu meeskonna jaoks elu reisiks ning tänas nii Netflixi, Paramounti kui ka fänne, kes on Emilyga selle teekonna kaasa teinud. Kuigi sari on aastate jooksul pakkunud piisavalt ainest nii armastajatele kui ka silmade pööritajatele, on selle mõju moele, fantaasiatele ja Pariisi kui popkultuurilise lavastuse kuvandile olnud vaieldamatu.

Viimases hooajas naasevad teiste seas Philippine Leroy-Beaulieu, Ashley Park, Lucas Bravo, Lucien Laviscount, Samuel Arnold ja Bruno Gouery. Mis saab Emily, Mindy ja nende stiilselt keeruliseks elatud suhetest, jääb esialgu veel saladuseks. Üks on aga selge: „Emily in Paris“ ütleb adieu täpselt nii, nagu temalt oodata võiks – suure žesti, rohke pagasi ja tõenäoliselt mitte kõige praktilisemate jalanõudega.

Aasta oli 1960 ja Iirimaa, kus Edna O’Brieni romaan „Maatüdrukud” ilmus, läbi ja lõhki konservatiivne riik, mille reeglid kehtestas kirik. Kaks tüdrukut, kes selles raamatus üles kasvavad, ei taha paraku nende reeglite järgi elada, vaid kuulutavad avalikult naiste seksuaalset ärkamist ja kritiseerivad ühiskonna alustalasid – perekonda ja kirikut.

Tulemuseks on O´Brieni raamatute, nii selle kui ka järgmiste keelustamine Iirimaal – kantslitest kutsutakse üles neid suisa põletama. Kirjanik põgeneb Inglismaale ja elab seal aktiivset seltskonnaelu, tal on hulganisti armuseiklusi ja ta suhtleb oma aja suurkujudega.

Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas ekraanile jõudev „Sinine tee. Edna O’Brieni lugu” on Iiri dokumentalisti Sinéad O’Shea kokkuvõte kirjaniku erakordsest elust, mis põhineb tema viimasel, vahetult enne surma antud avameelsel intervjuul. Eksklusiivselt on kasutatud tema päevikuid, mida loeb ette „Hamneti” eest Oscari võitnud iiri näitlejanna Jessie Buckley.

„Sõnakuulmise ühiskonna mässumeelne tütar,” on O´Brieni kohta öelnud tõlkija Krista Kaer, kes kolmapäeval, 6. mail kell 18.00 Kumu auditooriumis ekraanile jõudva seansi ka sisse juhatab. Sissepääs prii.

Kumu Dokumentaali kava vaata siit: kumu.poff.ee.