Säravaid moe- ja kultuuriteemalisi filme koondav PÖFFi Moekino naaseb sel sügisel kinoekraanidele ning toob 17. novembrist 2. detsembrini filmisõprade ette kaheksa dokfilmi, mis seiklevad sel aastal lisaks moele ja kultuurile detailsemalt ka kunsti- ja muusikavaldkondades.

Mood, mis põimib omavahel nii kultuuri, kunsti kui ka muusika, peidab end ühel või teisel moel kõikides tänavuse Moekino eriprogrammi filmides ning annab vaatajale aimu moe mõjust üleilmsele kultuuriruumile, käsitledes samal ajal ka tänapäeva tarbimisühiskonnale omaseid vastuolusid.

“Moel on alati olnud kalduvus kajastada parasjagu ühiskonnas toimuvat ning seejuures on mood tihedalt seotud ka teiste loomevaldkondadega,” sõnab PÖFFi Moekino juht Britta Talving. “Just seepärast püüame Moekino filmide abil näidata, et mood ei piirdu sugugi vaid riietega – see mõjutab meie igapäevaelu märksa rohkem, kui esmapilgul näib. Kui moemaailma küütlev glamuuriloor eest tõmmata, leiame eest valdkonna, mis on tihtilugu just ise mitmete ühiskonnas levivate paradokside ja probleemide põhjustajaks, ent seejuures jällegi ka nende lahendajaks.”

Moekino avaseansiks on 17. novembril filmi “Ajatu ilu” (Timeless Beauty) maailma esilinastus, mis lennutab filmipubliku otse vastuoludest pungil moemaailma südamesse ning heidab pilgu viimastel aastatel esile kerkinud trendile, mis võitleb ühiskonnas kinnistunud ilustandardite vastu. Iluideaalide teemat käsitleb ka “Väikesed õlad: Barbie ümbersünd” (Tiny Shoulders, Rethinking Barbie), mis annab aimu suurkorporatsioonide tulisest olelusvõitlusest tänapäevases, mitmekesisust ja uusi ilustandardeid nõudvas ühiskonnas. Materialismist ja kuvandist sõltuvat maailma lahkab ka “Rikaste generatsioon” (Generation Wealth), mis avab vaataja kriitikameele ning seab küsimärgi alla ka meie endi elusid dikteerivad tarbimismustrid.

Põneva ajarännaku osaliseks saab filmiga “Studio 54”, mis teeb tagasipöörde 70ndate lõpuaastail võimutsenud ja kahtlemata maailma legendaarseima klubi tiitlit kandnud Manhattani peopaika. Studio 54 kuulsate külaliste nimed jooksevad läbi ka dokfilmist “Kunsti hind” (The Price of Everything), mis seikleb läbi kaasahaarava kunstilabürindi, tuues ekraanile põneva kunstioksjonite maailma ühes kaasaegse kunsti tipptegijatega nagu Jeff Koons, Gerhard Richter, Larry Poons ja teised.

Kaugeid ja värvilisi kultuuriruume avavad kinopublikule aga “United Skates” ning “Matangi/Maya/M.I.A”, millest esimene toob ekraanile afroameerika kultuuris ja räpiskeenes olulist rolli mängiva rulluisuhallide traditsiooni ning teine kuulsa räpiplika M.I.A teekonna slummidest muusikamaailma tippu.

Lõpetuseks toob Moekino aga eriseansina tagasi põnevad moekaadrid filmist “Yves Saint Laurent: Celebration”, mille näitamine oli skandaalse sisu tõttu pikki aastaid keelatud, kuid mis nüüd taas avalikkuse ette naaseb.

PÖFFi Moekino saab avalöögi 17. novembril ning kestab kuni 2. detsembrini. Valitud seansse juhatavad sisse tuntud moeinimesed nagu Heidy Purga, Katrin Aasmaa, Anne Vetik ja teised.

PÖFFi piletid on saadaval nii Piletilevis kui ka PÖFFi info- ja piletikeskustes Tallinnas Solaris Keskuses, kinos Coca-Cola Plaza, Nordic Hotel Forumis ja Tartu Kaubamajas ning kõikides linastuskohtades.

Täpsema info programmi, filmide ja piletite kohta leiab Moekino veebilehelt:

https://2018.poff.ee/filmid/moekino.

16. aprillil kell 19.00 jõuab Viimsi Artiumi ekraanile DocPoindi paremikku kuuluv moedokumentaal “Moetööstuse paabel”, mis vaatab moeilma märksa vähem poleeritud nurga alt, kui selle valdkonna ametlik kuvand tavaliselt lubab. Kui tavapäraselt räägitakse moest edulugude, suurte nimede ja laitmatu fassaadi keeles, siis see film liigub sinna, kus hõõrdumine alles tekib – ambitsioonide, egode ja moesüsteemi varjupoole juurde.

Dokumentaalis kohtab tegelasi, kes kõik loodavad oma suurele läbimurdele, ent kelle liikumine moemaailma äärealadel mõjub kohati korraga nii traagiliselt, koomiliselt kui ka kõnekalt. Nii astuvad filmis üles näiteks Casey Spooner, Violet Chachki ja Michelle Elie – figuurid, kelle kaudu avaneb maailm, kus tuntud nimede lähedus võib näida peaaegu omaette kapitalina. Tulemus ei ole klassikaline glamuuridokk, vaid pigem aukartuseta pilk sellele, millest moetööstus ise alati rääkida ei armasta.

Filmi on kirjeldatud ausa ja provokatiivse vaatena moemaailma telgitagustesse – sinna, kus ovatsioonide kõrval eksisteerivad ka edevus, rollimängud ja lakkamatu soov olla järgmine suur nimi. Just see teeb “Moetööstuse paablist” ebatavaliselt teistsuguse moefilmi: see ei idealiseeri, vaid vaatleb.

Uuri seansi kohta lisa Facebookist.

Kumu kultuuridokumentaalide sarjas linastub 11. märtsil Valentina B. Ganeva film „Schindler, ruumi arhitekt”, mis toob fookusesse Rudolph Schindleri – arhitekti, kelle nimi ei pruugi olla laiale publikule tuttav, ent kelle mõju Los Angelese 20. sajandi arhitektuuriloole on olnud märkimisväärne.

Oma eluajal sageli kuulsamate kaasaegsete varju jäänud Schindlerit peetakse tagantjärele üheks modernismi oluliseks teerajajaks. Tema ruumiarhitektuuri käsitlus, mis väärtustab voolavat planeeringut, loomulikku valgust ning sise- ja välisruumi sujuvat sidumist, on tänaseks saanud lahutamatuks osaks ka sellest, mida seostatakse California eluviisiga.

Ganeva dokumentaal ei piirdu pelgalt arhitektuuriloolise portreega, vaid asetab küsimärgi alla ka senised arusaamad modernistliku arhitektuuri sünniloost. Režissööri sõnul on Schindleri loos midagi üldinimlikku – see puudutab kõiki, kes on kunagi tundnud, et nende panust ei märgata õiglaselt või et nad on jäänud kõrvale. Filmi autoriteksti loeb Meryl Streep, mis lisab niigi tugevale loole omaette kaalu.

Film „Schindler, ruumi arhitekt” esilinastus 2024. aastal New Yorgi arhitektuuri- ja disainifilmide festivalil. Kumu auditooriumis linastuva seansi juhatab sisse kunstiteadlane Karin Paulus. Seanss toimub kolmapäeval, 11. märtsil kell 18 ning sissepääs on tasuta. Kogu Kumu Dokumentaali kava leiab kumu.poff.ee.