Iga euro, mis Pimedate Ööde filmifestivali toimumisse panustatakse, toob majandusse tagasi 6,9 eurot, selgub värskest PÖFFi majandusliku mõju hinnangust. Kokku tõi 2,75 miljoni euro suuruse eelarvega PÖFF 2024. aastal Eesti majandusse tagasi ligi 12 miljonit eurot.

Majandusliku mõju arvutamiseks kasutati suurte kultuuri- ja spordisündmuste sotsiaalmajandusliku mõju mudelit SuMu, mis võtab arvesse festivali eelarvelisi kulutusi, maksutulu, töökohtade loomist ja külastajate kulutusi, toetudes Eesti Konjunktuuriinstituudi 2024. aasta uuringutele. Uuringust tuleb välja, et külastajad kulutasid festivali ajal hinnanguliselt 4,2 miljonit eurot, mis hõlmab nii sise- kui väliskülastajate panust.

Erakordselt suureks osutus ka külastajate rahulolu: PÖFF sai seitsmepallisel skaalal keskmiseks hindeks 6,3 ja PÖFFi filmitööstusüritus Industry@Tallinn & Baltic Event 6,4, sealjuures hindasid enam kui pooled vastajad mõlemat üritust maksimumpunktidega.

Samuti on tähelepanuväärne SuMu abil välja arvutatud PÖFFi kuvandi pikaajalisem mõju, mis eeldab, et tänu paranenud kuvandile tuleb Eestisse rohkem väliskülastajaid: kohalikule omavalitsusele tähendab see pikajalist tulu 12,5 miljonit eurot ja Eesti riigile 6,2 miljonit eurot.

„Eestis toimuvad suured rahvusvahelised üritused nagu PÖFF ja Industry@Tallinn & Baltic Event suurendavad Eesti tuntust, toovad siia väliskülalisi ja mõjutavad selle kaudu kogu Eesti majandust,” kirjutab konjunktuuriinstituut oma hinnangu kokkuvõttes. „Otsest kasu saavad ettevõtjad, kes on ürituse korraldamisega seotud või osutavad selleks vajalikke teenuseid, kuid nende poolt tasutud maksudena saab kasu ka riik. Üritusel on ka otsene mõju Eesti filmitootmisele ja filmiekspordile, kuivõrd tegemist on rahvusvaheline filmitööstuse ühe tippsündmusega.”

PÖFF on üks maailma 14st A-kategooria filmifestivalist. 2024. aastal kogus PÖFF 93 044 külastust, mis on kõigi aegade rekord. Linastus 249 pikka ja 323 lühikest filmi 81 riigist, seansse oli kokku 864. Koos Industry@Tallinn & Baltic Eventiga tõi PÖFF Eestisse 1788 väliskülalist 65 riigist (ööbimisi kokku 5600). Festivali kajastas kohapeal 24 riigi 141 ajakirjanikku, neist välisajakirjanikke oli 78, mis on samuti rekord. Festivali mainiti rahvusvahelise meediamonitooringufirma Meltwater andmetel enam kui 6000 artiklis, mis ilmusid rohkem kui 70 riigi väljaannetes. Potentsiaalsete meediakontaktide arv ulatus 19,5 miljardi kontaktini.

Vaata festivali kogu majandusliku mõju hinnangut PÖFFi koduleheküljel.

Netflix on värskelt kinnitanud, et menuseriaal „Emily in Paris“ jõuab lõpule oma kuuenda hooajaga, mille võtted on juba alanud. Lily Collins, kes kehastab sarjas Chicago päritolu turundusguru Emily Cooperit, teatas uudisest Netflixi Instagramis avaldatud videos, lubades, et viimane hooaeg koondab endasse kõik selle, mille pärast vaatajad sarja armastama on hakanud. 

Kui „Emily in Paris“ on algusest peale liikunud kusagil Pariisi postkaardi, moefantaasia ja kerge kultuurišoki piiril, siis finaalhooaeg ei kavatse selles osas tempot maha võtta. Uue hooaja võtted algavad Kreekas, jätkuvad Monacos ning viivad Emily lõpuks tagasi Pariisi – linna, mille ümber kogu see kõrgetel kontsadel kulgenud seiklus kord algas. 

Sarja looja Darren Star nimetas „Emily in Paris’i“ tegemist kogu meeskonna jaoks elu reisiks ning tänas nii Netflixi, Paramounti kui ka fänne, kes on Emilyga selle teekonna kaasa teinud. Kuigi sari on aastate jooksul pakkunud piisavalt ainest nii armastajatele kui ka silmade pööritajatele, on selle mõju moele, fantaasiatele ja Pariisi kui popkultuurilise lavastuse kuvandile olnud vaieldamatu.

Viimases hooajas naasevad teiste seas Philippine Leroy-Beaulieu, Ashley Park, Lucas Bravo, Lucien Laviscount, Samuel Arnold ja Bruno Gouery. Mis saab Emily, Mindy ja nende stiilselt keeruliseks elatud suhetest, jääb esialgu veel saladuseks. Üks on aga selge: „Emily in Paris“ ütleb adieu täpselt nii, nagu temalt oodata võiks – suure žesti, rohke pagasi ja tõenäoliselt mitte kõige praktilisemate jalanõudega.

Aasta oli 1960 ja Iirimaa, kus Edna O’Brieni romaan „Maatüdrukud” ilmus, läbi ja lõhki konservatiivne riik, mille reeglid kehtestas kirik. Kaks tüdrukut, kes selles raamatus üles kasvavad, ei taha paraku nende reeglite järgi elada, vaid kuulutavad avalikult naiste seksuaalset ärkamist ja kritiseerivad ühiskonna alustalasid – perekonda ja kirikut.

Tulemuseks on O´Brieni raamatute, nii selle kui ka järgmiste keelustamine Iirimaal – kantslitest kutsutakse üles neid suisa põletama. Kirjanik põgeneb Inglismaale ja elab seal aktiivset seltskonnaelu, tal on hulganisti armuseiklusi ja ta suhtleb oma aja suurkujudega.

Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas ekraanile jõudev „Sinine tee. Edna O’Brieni lugu” on Iiri dokumentalisti Sinéad O’Shea kokkuvõte kirjaniku erakordsest elust, mis põhineb tema viimasel, vahetult enne surma antud avameelsel intervjuul. Eksklusiivselt on kasutatud tema päevikuid, mida loeb ette „Hamneti” eest Oscari võitnud iiri näitlejanna Jessie Buckley.

„Sõnakuulmise ühiskonna mässumeelne tütar,” on O´Brieni kohta öelnud tõlkija Krista Kaer, kes kolmapäeval, 6. mail kell 18.00 Kumu auditooriumis ekraanile jõudva seansi ka sisse juhatab. Sissepääs prii.

Kumu Dokumentaali kava vaata siit: kumu.poff.ee.