Iga euro, mis Pimedate Ööde filmifestivali toimumisse panustatakse, toob majandusse tagasi 6,9 eurot, selgub värskest PÖFFi majandusliku mõju hinnangust. Kokku tõi 2,75 miljoni euro suuruse eelarvega PÖFF 2024. aastal Eesti majandusse tagasi ligi 12 miljonit eurot.

Majandusliku mõju arvutamiseks kasutati suurte kultuuri- ja spordisündmuste sotsiaalmajandusliku mõju mudelit SuMu, mis võtab arvesse festivali eelarvelisi kulutusi, maksutulu, töökohtade loomist ja külastajate kulutusi, toetudes Eesti Konjunktuuriinstituudi 2024. aasta uuringutele. Uuringust tuleb välja, et külastajad kulutasid festivali ajal hinnanguliselt 4,2 miljonit eurot, mis hõlmab nii sise- kui väliskülastajate panust.

Erakordselt suureks osutus ka külastajate rahulolu: PÖFF sai seitsmepallisel skaalal keskmiseks hindeks 6,3 ja PÖFFi filmitööstusüritus Industry@Tallinn & Baltic Event 6,4, sealjuures hindasid enam kui pooled vastajad mõlemat üritust maksimumpunktidega.

Samuti on tähelepanuväärne SuMu abil välja arvutatud PÖFFi kuvandi pikaajalisem mõju, mis eeldab, et tänu paranenud kuvandile tuleb Eestisse rohkem väliskülastajaid: kohalikule omavalitsusele tähendab see pikajalist tulu 12,5 miljonit eurot ja Eesti riigile 6,2 miljonit eurot.

„Eestis toimuvad suured rahvusvahelised üritused nagu PÖFF ja Industry@Tallinn & Baltic Event suurendavad Eesti tuntust, toovad siia väliskülalisi ja mõjutavad selle kaudu kogu Eesti majandust,” kirjutab konjunktuuriinstituut oma hinnangu kokkuvõttes. „Otsest kasu saavad ettevõtjad, kes on ürituse korraldamisega seotud või osutavad selleks vajalikke teenuseid, kuid nende poolt tasutud maksudena saab kasu ka riik. Üritusel on ka otsene mõju Eesti filmitootmisele ja filmiekspordile, kuivõrd tegemist on rahvusvaheline filmitööstuse ühe tippsündmusega.”

PÖFF on üks maailma 14st A-kategooria filmifestivalist. 2024. aastal kogus PÖFF 93 044 külastust, mis on kõigi aegade rekord. Linastus 249 pikka ja 323 lühikest filmi 81 riigist, seansse oli kokku 864. Koos Industry@Tallinn & Baltic Eventiga tõi PÖFF Eestisse 1788 väliskülalist 65 riigist (ööbimisi kokku 5600). Festivali kajastas kohapeal 24 riigi 141 ajakirjanikku, neist välisajakirjanikke oli 78, mis on samuti rekord. Festivali mainiti rahvusvahelise meediamonitooringufirma Meltwater andmetel enam kui 6000 artiklis, mis ilmusid rohkem kui 70 riigi väljaannetes. Potentsiaalsete meediakontaktide arv ulatus 19,5 miljardi kontaktini.

Vaata festivali kogu majandusliku mõju hinnangut PÖFFi koduleheküljel.

Aasta oli 1960 ja Iirimaa, kus Edna O’Brieni romaan „Maatüdrukud” ilmus, läbi ja lõhki konservatiivne riik, mille reeglid kehtestas kirik. Kaks tüdrukut, kes selles raamatus üles kasvavad, ei taha paraku nende reeglite järgi elada, vaid kuulutavad avalikult naiste seksuaalset ärkamist ja kritiseerivad ühiskonna alustalasid – perekonda ja kirikut.

Tulemuseks on O´Brieni raamatute, nii selle kui ka järgmiste keelustamine Iirimaal – kantslitest kutsutakse üles neid suisa põletama. Kirjanik põgeneb Inglismaale ja elab seal aktiivset seltskonnaelu, tal on hulganisti armuseiklusi ja ta suhtleb oma aja suurkujudega.

Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas ekraanile jõudev „Sinine tee. Edna O’Brieni lugu” on Iiri dokumentalisti Sinéad O’Shea kokkuvõte kirjaniku erakordsest elust, mis põhineb tema viimasel, vahetult enne surma antud avameelsel intervjuul. Eksklusiivselt on kasutatud tema päevikuid, mida loeb ette „Hamneti” eest Oscari võitnud iiri näitlejanna Jessie Buckley.

„Sõnakuulmise ühiskonna mässumeelne tütar,” on O´Brieni kohta öelnud tõlkija Krista Kaer, kes kolmapäeval, 6. mail kell 18.00 Kumu auditooriumis ekraanile jõudva seansi ka sisse juhatab. Sissepääs prii.

Kumu Dokumentaali kava vaata siit: kumu.poff.ee.

Maikuu teises pooles jõuab Kai kinos vaatajateni kunstniku Paul Kuimeti kureeritud filmiprogramm, mis on loodud dialoogis näitusega “Lahtivõetud vaade”. Filmid linastuvad neljal õhtul – 16.–17. ning 23.–24. mail. Kõik seansid algavad kell 18.00 ning on osa näituse publikuprogrammist.

Filmiseanssidele eelneb kunstnikupoolne sissejuhatus, kus Kuimet avab filmide valiku tagamaid ja jagab mõtteid, millele vaatamisel tähelepanu pöörata. “Filmiprogrammi on jõudnud filmid autoritelt, kes mulle on ühel või teisel perioodil väga olulised olnud nii peavoolu kui eksperimentaalsemat sorti filmikunstis” ütleb Paul Kuimet.

Filmiprogrammist leiab põhjamaist huumorit, kaasaegse kino klassikat kui ka kunstnikufilmidele pühendatud õhtu. Näitamisele tulevad täispikad mängufilmid “Teispool lootust” (Aki Kaurismäki, 2017) ja “Elevant” (Gus van Santi, 2003) ning dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day” (Rirkrit Tiravanijalt, 2017).

Programmis linastuvad mänguflmid, “Teispool lootust” ja “Elevant”, käsitlevad tuntud autoritele omasel kunstilisel viisil olulisi ühiskondlikke teemasid. Kaurismäki üks poliitiliseim linateos vaatleb Euroopa pagulaskriisi, tehes seda aga autorile omase nukruse ja põhjamaise huumori kaudu. Gus van Sant käsitleb noorte vaimset tervist, isolatsiooni ja relvavägivalda, uurides vägivalla põhjuseid läbi argipäevase ja distantseeritud vaatepunkti. Mõlema filmi teemad on aktuaalsed ka tänases Eesti ühiskonnas.

Kuimeti koostatud filmiprogrammi teeb eriliseks kunstnike filmide toomine suurele ekraanile.

17. mail linastub eriseanss “Fragmendid: kunstnike lühifilmid”, kus on ühe õhtu jooksul võimalik tutvuda viie kaasaegse kunstniku loominguga. Sel õhtul tulevad näitamisele Luke Fowleri “Mum’s Cards” (2018), Tris Vonna-Michelli “River Thames: Spooling & Splicing” (2026), Sini Pelkki “Embarkation” (2011), Marge Monko “Dear D” (2015) ning Sara Seijn Changi “Brussels, 2016” (2017). 

Kuimet, kes töötab ka ise filmiga on programmi koostades silmas pidanud, et “ühelt poolt võiksid esitletavad filmid laiendada näituselgi käsitletud teemasid nagu arhiiv, lapsevanemlus, kunstniku elukutse ja sellega kaasnev vastutus, ning teisalt võiks kunstnikufilmide linastus anda kõlapinda otsingulistele vormidele liikuvas pildis, mida Eestis liiga tihti ei esitleta”.

Progammi lõpetab Tai päritolu tunnustatud kunstniku ja filmitegija Rirkrit Tiravanija dokumentaalfilm “Karl’s Perfect Day”. Tegemist on poeetilise ja hübriidse linateosega, mis jälgib üht näiliselt lihtsat päeva Berliinis elava rootsi poeedi Karl Holmqvisti elus. Tiravanija kasutab warholilikku vaatlusmeetodit, et rõhutada argiste hetkede rütmi ja väikeste žestide poeetikat, mis kujundavad ühe inimese „täiusliku päeva“. Tiravanija osaleb tänavusel Veneetsia biennaalil, kus ta juhib Katari paviljoni rahvusvahelist koostööprojekti.

Kinoseanssidele pääseb sama päeva näitusepiletiga. Kõik filmid linastuvad ingliskeelsete subtiitritega või inglisekeelsete filmide puhul ilma subtiitriteta. Uuri lisa kai.center.