Festivali juht Tiina Lokk tänas südamest publikut. „Teie toetus on erakordne ja meie jaoks üliolulise tähendusega – tänu teile läheme me järgmisele aastale vastu palju suurema kindlustundega,” ütles ta viimase aja kultuurikärpeid silmas pidades, mis pole jätnud puudutamata ka PÖFFi.
Suurt kõlapinda näitab ka festivali rahvusvaheline vastukaja: PÖFFist on juba kirjutatud rohkem kui 4300 artiklis, mis on ilmunud ligemale 70 riigi väljaannetes – kokku ulatub meediakajastuse potentsiaalne auditoorium rahvusvahelise meediamonitooringu firma Meltwater andmetel 17,5 miljardi kontaktini. Lõplik tulemus selgub aasta lõpuks.
Veel numbreid. PÖFF võõrustas tänavu 1705 külalist 65 riigist, festivali kajastas 141 ajakirjanikku 24 riigist. Kokku linastus 249 pikka ja 323 lühikest filmi 81 riigist, seansse oli 864. Viis populaarseimat filmi olid „100 liitrit koduõlut”, „Ära muretse, minuga on hästi”, “Tõeline valu”, „Anora” ja „Konklaav” – kõigile müüdi rohkem kui tuhat piletit.
Kui „Emily in Paris“ on algusest peale liikunud kusagil Pariisi postkaardi, moefantaasia ja kerge kultuurišoki piiril, siis finaalhooaeg ei kavatse selles osas tempot maha võtta. Uue hooaja võtted algavad Kreekas, jätkuvad Monacos ning viivad Emily lõpuks tagasi Pariisi – linna, mille ümber kogu see kõrgetel kontsadel kulgenud seiklus kord algas.
Sarja looja Darren Star nimetas „Emily in Paris’i“ tegemist kogu meeskonna jaoks elu reisiks ning tänas nii Netflixi, Paramounti kui ka fänne, kes on Emilyga selle teekonna kaasa teinud. Kuigi sari on aastate jooksul pakkunud piisavalt ainest nii armastajatele kui ka silmade pööritajatele, on selle mõju moele, fantaasiatele ja Pariisi kui popkultuurilise lavastuse kuvandile olnud vaieldamatu.
Viimases hooajas naasevad teiste seas Philippine Leroy-Beaulieu, Ashley Park, Lucas Bravo, Lucien Laviscount, Samuel Arnold ja Bruno Gouery. Mis saab Emily, Mindy ja nende stiilselt keeruliseks elatud suhetest, jääb esialgu veel saladuseks. Üks on aga selge: „Emily in Paris“ ütleb adieu täpselt nii, nagu temalt oodata võiks – suure žesti, rohke pagasi ja tõenäoliselt mitte kõige praktilisemate jalanõudega.
Tulemuseks on O´Brieni raamatute, nii selle kui ka järgmiste keelustamine Iirimaal – kantslitest kutsutakse üles neid suisa põletama. Kirjanik põgeneb Inglismaale ja elab seal aktiivset seltskonnaelu, tal on hulganisti armuseiklusi ja ta suhtleb oma aja suurkujudega.
Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas ekraanile jõudev „Sinine tee. Edna O’Brieni lugu” on Iiri dokumentalisti Sinéad O’Shea kokkuvõte kirjaniku erakordsest elust, mis põhineb tema viimasel, vahetult enne surma antud avameelsel intervjuul. Eksklusiivselt on kasutatud tema päevikuid, mida loeb ette „Hamneti” eest Oscari võitnud iiri näitlejanna Jessie Buckley.
„Sõnakuulmise ühiskonna mässumeelne tütar,” on O´Brieni kohta öelnud tõlkija Krista Kaer, kes kolmapäeval, 6. mail kell 18.00 Kumu auditooriumis ekraanile jõudva seansi ka sisse juhatab. Sissepääs prii.
Kumu Dokumentaali kava vaata siit: kumu.poff.ee.