Piret Kartuse sõnul paneb tema poolt kureeritud esitlus vaataja unistama: “Tegemist on tõelise moehappening’iga, mis on üles ehitanud näituse vormis ja mida ilmestavad erinevad installatsioonid. Samal ajal on tegemist ka pop-up butiigiga, kus külastajatel on võimalik veini ja muusika saatel endale šikke kingitusi teha või eratellimusi sisse anda.”
“Minu slogan on “The Story is…”, mis kannab endas sõnumit, et igal esemel on alati oma lugu. Jagan neid alati meeleldi ja iga viimase kui detailini,” lisab Piret ning rõhutab, et igat aksessuaari on limiteeritud koguses, mille määrab materjali eksklusiivsus ja kättesaadavus.
Piret Kartus õppis Brüsselis asuvas kõrgelt hinnatud La Cambre ENSAV visuaalse kunsti koolis. Peale õpinguid elas ja töötas ta kokku kuue erineva riigi eriilmelistes linnades. 2008. aastal valis Prantsuse tikandi ja pitsi föderatsioon ta Prantsusmaa parimaks nooreks pitsidisaineriks. Tema loomingu kontekstis tähelepanuväärseimaks ongi kindlasti Pariis, kus Piret töötas esimese eestlannana haute couture tekstiilidisainerina. Tema klientideks olid seal mitmed tuntud luksusbrändid, sealhulgas Chaneli moemaja. Jaapanis juhtis Piret kunstilise disainerina kohalikku tikandifirmat, Indias juhendas ta sadade käsitööliste tööd ning Pariisis disainis L’Orealile parfüümide aksessuaare. Lisaks on ta riietanud Euroopa ja Lähis-Ida kuningliku perekonna liikmeid.
Kuigi Eesti meediale ei ole Piret Kartus võõras nimi, on teda senimaani katnud teatav saladuslik loor tänu rahvusvahelistele diskreetsuslepingutele. Oma 20-aastase karjääri viimaste aastate jooksul on Piret Kartus disaininud peamiselt moeehteid ja -aksessuaare naistele üle terve maailma. Eesti moe- ja kultuurimaastikul hindavad Piret Kartuse brändi armastatud esinejad Birgit Sarrap, Laura Põldvere ja Anne Veski.
Piret Kartuse näitus on avatud kahel päeval, 11.-12. oktoobril Karjamaa Galeriis (Staapli 3, Tallinn).
„Minu uus kollektsioon “Tulip Code” on uurimus naiselikkusest, vormist ja kaasaegsest dekoratiivsest koodist,” kirjeldab Kirill Safonov. Kollektsiooni keskmes on keerukad siluetid, arhitektuurne vorm ning pehme ja graafilise struktuuri vastandus. Tulbist lähtuv kujund ei mõju siin otsese romantilise viitena, vaid pigem visuaalse süsteemina, kus õrnus ja rangus saavad töötada samas rütmis.
Safonovi sõnul koosneb tema uus kollektsioon rõivastest, millest igaüks toimib iseseisva objektina, ent koos moodustavad need tervikliku visuaalse narratiivi. See mõte avaneb ka kollektsiooni üldises ülesehituses: siin kohtuvad couture’lik viimistlus, kaasaegne minimalism ja futuristlik esteetika.
Tutvu Kirill Safonovi kollektsiooniga “Tulip Code” galeriis ning veebilehel kirillsafonov.com!
Joanne-Heleene Sõrmuse lõputöö „Kultiveeritud keha“ sündis autori kaheaastase kulturismiteekonna põhjal ning ühendab moedisaini, performance’i, digitaalse modelleerimise ja 3D-printimise. “Töö keskmes on küsimus, kuidas mõista keha teadlikult vormitava materjalina ning millisel hetkel muutub see eneseväljenduse vahendist esteetiliseks objektiks,” selgitab autor. Ta lisab, et inspiratsioon pärines tema isiklikust kogemusest bikiinifitnessi ja kulturismi maailmas, kus keha pidev arendamine, kontrollimine ja jälgimine kujundavad nii füüsilist vormi kui ka identiteeti. “Tahtsin uurida, kuidas lihaste, pinge ja vormi esteetikat on võimalik tõlkida rõivaste ja materjalide keelde,“ sõnab Joanne-Heleene.
Valminud kollektsioonis kasutab autor enda välja töötatud meetodit, kus 3D-prinditud struktuurid kantakse eelnevalt venitatud elastsele kangale. Nii tekivad pinnad, mis meenutavad lihasstruktuure ning muudavad pinge, vormi ja füsioloogilise muutumise rõivaks. Venivad ja kohanduvad materjalid ei peida keha, vaid rõhutavad selle muutlikkust, luues illusiooni teisenevast vormist. Kollektsiooni kõrvale valmisid ka spetsiaalsed jalanõud – koostöös Maria Rojko Nisuga (Mani Studio) vabavara Open Footwear alusel (litsents Creative Commons CC BY-SA 4.0).

Magistriprojekt esitleti 14. mail Eesti Kunstiakadeemia stenograafiastuudios performance’ina. Staatilise väljapaneku asemel lubas etendus nähtavaks teha ka selle, mis jääb tavaliselt lõpptulemuse taha: korduse, pingutuse, kontrolli ja hapra tasakaalu ambitsiooni ning eneseaktsepteerimise vahel.
Vaata fotosid sündmusest ja kollektsioonist galeriis!