Foto: Rabanne’i loovjuht Julien Dossena ja H&Mi loovnõustaja Ann-Sofie Johansson | H&M.
Portailil avanes erakordne võimalus uurida Rabanne H&M kollektsiooni tagamaid otse Rabanne’i loovjuhi Julien Dossenali ja H&Mi loovnõustaja Ann-Sofie Johanssoni käest. Autentsuse huvides avaldame intervjuu inglise keeles.
What inspired the collaboration between Rabanne and H&M?
Ann-Sofie Johansson: We always have a wish list of designers and brands we’d like to work with at H&M, and Rabanne and Julien have been on there for a while now. The aim of our designer collaborations is to ‘stop the world for a moment’ – it’s certainly not easy, but it’s something we have mastered at H&M since we launched our very first designer collaboration back in 2004 with Karl Lagerfeld. It’s about giving our customers something totally unique that they can’t get anywhere else, at an accessible price. In this case, Rabanne is an iconic brand in fashion history that has instantly recognisable pieces – everybody knows the metallic dresses. We put the request to Julien and we’re thrilled that he accepted.
Could you elaborate on the theme and inspiration behind this collection – particularly the 1970s pool party concept?
Julien Dossena: I oriented the idea for the collection on the lifestyle of the brand. I had this idea of a 1970s pool party with an atmosphere of inclusive, instinctive fun, like a Helmut Newton photograph, with people drinking cocktails round the pool, others playing cards in the corner. It was important that the collection contained some of our most recognizable pieces – our house icons – and that it felt relaxed and effortless, and easy to wear.
How did you approach the challenge of making Rabanne’s designs accessible to a wider audience?
Julien Dossena: The main reason why I wanted to do the collaboration with H&M was because I was excited to democratize the name of Rabanne, so that more people could access a piece of conceptual design at an accessible price. I looked at some of our most recognisable pieces, the pieces we are known for, like the paillettes, the chainmail, the tailoring, and reworked them to offer unique pieces that nod to our archive. I also wanted to make sure there were some everyday pieces. I don’t just design clothes for people to wear to a party – I want to dress them when they’re going to work, or to the supermarket, as well.
The use of metallic mesh and sequins is striking in this collection. Can you talk about the choice of fabrics and materials used in this collection?
Ann-Sofie: We worked very hard to ensure the quality of the garments was high, and that there were various lower-impact innovations woven into the collection. The sequins you mentioned are made from recycled PET, and the metallic mesh is a real achievement. Developed over months of close collaboration with a supplier, the mesh is a blend of recycled and conventional metal, maintaining the same shine and durability as the original. It’s something Rabanne has been trying to do in-house for years without success, so we’re really pleased we achieved it.
Julien, you mentioned pushing the boundaries of sustainability in this collection.
Julien: From the beginning I was clear I wanted to observe best practice with this collection, offering pieces in high quality, so that they could be worn for years to come. The main achievement is the metallic mesh composition, which is made from a blend of recycled and conventional metal, with the same shine and durability as the original. It’s something we’ve been trying to develop in-house for many years, so it was very exciting that H&M were able to work with a supplier to achieve it. We are happy to be taking that lesson into the future at Rabanne.
How did you integrate Paco Rabanne’s iconic designs into the H&M HOME pieces?
Ann-Sofie: The H&M HOME capsule seemed like a logical extension of the collection, partly because Julien’s idea was very much rooted in a lifestyle, inspired by a 1970s pool party, so we thought it would be amazing to create this world for our customers with home décor pieces. The founder Paco Rabanne also designed metallic furniture in the 1970s, so there were some pieces that Julien could use as inspiration for this collection. He has never designed objects before, but he has an incredible eye and a very strong point of view. Again, it was about offering a broad balance of statement pieces, like the paillette wall hanging, and more everyday items, like the metallic candle holder.
Accessories play a significant role in this collection. Could you tell us about the design process and inspiration for the accessories and bags?
Julien: The bags and accessories are part of the Rabanne design language and the spirit of inclusive fun that we wanted to create with this collection. There are the paillette bags, which we’re known for, of course the chainmail bags, which are also famous, and then some really amazing statement 1970s-inspired jewellery that I love. We wanted to add pieces that contribute to this inclusive, instinctive mood of fun.
What do you consider the standout fashion pieces in this collection for both women and men?
Ann-Sofie: The house icons are of course super exciting – the metallic mesh dresses and vests, the paillette pieces, especially the accessories. The metallic mesh earrings are a real favourite of mine personally. There’s an incredible chain-link and rhinestone vest for men, and some beautiful tailoring in silver. But those statement pieces are offset with more casual, everyday items, like an amazing tailored coat and an elevated pair of track pants. There’s a great spread of items here which means there’s something for everyone.
What personal experiences or insights did you gain from working on this collaboration?
Julien: It’s always interesting to partner with another brand and to see how they make things work, especially a brand like H&M that has a lot of experience in production and sustainable innovations, and knowledge of global markets. The best collaborations are the ones where you learn from each other. Even better, the ones where you can enjoy yourself. We had a lot of fun working together, the H&M team’s attention to detail and enthusiasm is amazing.
H&M has a history of successful designer collaborations. What do you believe sets this collaboration with Rabanne apart from previous ones?
Ann-Sofie: Well, the founder Paco Rabanne was the master of metal – it’s an iconic brand in fashion history, in that sense. Julien has been at the brand now for 10 years, and he has addressed the heritage while bringing newness and reinvigorating the brand. It has a very youthful spirit, it’s very French, it has an amazing energy and attitude that Julien has brought to life for a new generation. We felt a collaboration with Rabanne would offer our customer something totally exceptional in terms of design, and the timing was perfect for party season. We can’t wait to launch!
Uudista tervet Rabanne H&M kollektsiooni lookbook’i siit!
Üks Kräshi külalistest on An-Marlen, kes kohtub festivalil noorte muusikahuviliste ja alustavate muusikutega, et jagada oma teekonda muusikani ning vastata nende küsimustele. Sündmuse eel avanes Portailil erakordne võimalus temaga juttu teha nii lapsepõlve esimestest muusikaelamustest, emakeeles loomise julgusest kui ka sellest, miks ei pea esimesed katsetused kohe laulude moodi olema.
An-Marlen, kui mõtled enda lapsepõlvele, siis milline oli see esimene muusikaline elamus, mis jäi kuidagi eriti selgelt meelde?
Vanemad viisid mind väiksena päris palju erinevaid etendusi vaatama ja kontserte kuulama ja võiksin erilisi mälestusi neist nimetada mitmeid. Kuulasin tollel ajal palju Eesti muusikat ja armastasin väga teatrimaailma. Kõige erilisema ma tooksin aga välja ajast, kui sain vanemana oma lemmikartiste välismaale kuulama minna. Teismeeast lemmikuks saanud Jorja Smithi nägin päris mitu korda, aga kõige eredamalt on meeles Londoni O2 live, mille piletid sain sünnipäevaks. Teda kuulates sain aru, kui väga ma armastan muusikat ja seda tunnet, kui saan ära tunda end kellegi teise loomingus. Kontserdil seda kõike kogeda on kuidagi eriti eriline.
Kas sul oli lapsena või teismelisena mõni artist, laul, plaat või kontsert, mis pani sind esimest korda tundma, et muusika võib olla ka sinu tee?
See oli kindlasti Inese “15 magamata ööd”. Kuulasin üldse väiksena palju CD-plaate. Sellel oli mingi oma võlu. Kuulasin palju ka Maarja-Liis Ilusa ja Liisi Koiksoni plaate. Mäletan, kuidas oma toas kõva häälega kaasa laulsin.
Popmuusikat nähakse sageli väga särava ja valmis vormina, aga selle taga on palju otsimist, katsetamist ja vahel ka ebakindlust. Mida oleksid tahtnud kuulda hetkel, kui ise alles alustasid?
Ma ütleks, et mul on olnud võrdlemisi pikk teekond leidmaks ennast artistina. Oma teed alustasin tehes ingliskeelset muusikat ja eesti keeles loomiseks pidin ma pikalt julgust koguma ja hoogu võtma. Täna ei kujutaks ma ennast teistmoodi ettegi. Armastan luua emakeeles muusikat ja tuua uut kõla meie maastikule. Naljakal kombel võiksin öelda, et ebakindlust tunnen ma pigem praegu rohkem, kui seda võib-olla algusaastatel. Mäletan, et uskusin enda muusikasse südamest ja teadsin, et see leiab oma kuulajad. Täna on mu jaoks saanud oluliseks areneda ja kasvada oma muusikas ja see tekitab omamoodi ebakindlust. Nooremana olin võib-olla hulljulgem ja teekonna alguses sain oma ebaõnnestumisi peita. Nüüd pean ikka ja jälle endale meelde tuletama, et loome sündis alati selle nautimisest ja kõike elus ei tasu liiga tõsiselt võtta. Usun, et oluline on nii ennast kui ka teisi uskuma panna, et unistama peab suurelt ja peame alati uskuma sellesse, mida teeme ja armastame.
Kui sa saaksid anda ühe nõuande nooremale An-Marlenile, kes alles avastab oma häält, kirjutamist ja lavalist kohalolu, siis mis see oleks?
Ma sooviks, et pisike An-Marlen naudiks kõiki neid samme, katsumusi, otsimist ja õnnestumisi. Vahel tunnen, et tehes on siht ainult järgmiste asjade suunas ja jääb märkamata, kuidas väiksed ja suured soovid täituvad.
View this post on Instagram
Sind tunnustati Eesti Muusikaauhindadel aasta naisartistina. Kuidas sa ise seda teekonda tajud – kas see tundub pigem suure hüppena, järjepideva töö loomuliku jätkuna või millegi kolmandana?
See on minu jaoks tohutult suur tunnustus ja kuigi mul on seljataga väga pikk tee, tundub see mulle pigem ikka väga suure hüppena. Olles pisikesest saadik käinud Muusikaauhindu vaatamas, tundub see kõik väga sürreaalne. Ma ei osanud seda tõesti isegi ette kujutada, vaid pigem lihtsalt tegin alati seda, mida armastasin ja see on toonud mu siia. Ei ole midagi ilusamat, kui olla tunnustatud oma loome eest.
Millal tekkis sul tunne, et artistiks olemine ei tähenda ainult laulmist või lugude kirjutamist, vaid ka tervikliku maailma loomist – koos heli, visuaalide, lavaoleku ja stiiliga? Kui teadlikult sa mõtled oma artistimaailma visuaalsele poolele?
Ma arvan, et see on artistiks olemise juures üks kõige olulisemaid asju. See on käinud minu muusikaga käsikäes algusest peale. Minu jaoks on see justkui võimalus minu kuulajal olla osa minu pisikesest mullist, mida saan kildude haaval jagada ja see on selle kõige suurem võlu.
Portaili lugejat huvitab ka moe ja muusika kokkupuutepunkt. Kui teadlikult sa mõtled lavale või avalikkuse ette minnes riietusest kui osast oma artistikeelest?
Mul on nii hea meel, et nad puutuvad või isegi käivad käsikäes. Ma ei arva, et see on ainult osa artistiks olemisest, vaid meist kõigist. Mood annab mulle palju suurema võime ennast väljendada ja inimestega jagada. Ilma üheta ei oleks minu jaoks teist.
Kas sul on enne lavale minekut mõni kindel rituaal, harjumus või mõte, mis aitab end õigesse seisundisse viia?
Lavad on kogu aeg erinevad ja igaüks on omamoodi ja mulle meeldib selles kohaneda. Mul on küll üks lemmikpõhjus, miks ma armastan esinemist. Minu lemmikhetk on see kontserdil, kui publik on lõpuks täielikult sinuga. See on iga kord erinev, võtab erinevalt kaua aega, vahel on terve publik juba esimesest loost sinuga kaasas, vahel läheb selleks aega terve live. Aga see on alati üks kindel moment, mis paneb mind niivõrd eriliselt tundma. Saan tänu oma muusikale inimestega üheks.
Mis annab sulle kõige rohkem energiat pärast intensiivset perioodi – vaikus, sõbrad, loodus, mõni täiesti muusikaväline tegevus?
Pere ja sõbrad, ideaalis Hiiumaal suvekodus.
Milline on sinu ideaalne vaba päev, kui kalendris ei ole proovi, esinemist ega stuudiot?
Kui mul on võimalus Hiiumaal olla, siis ideaalsemat kirjeldust sellele ei olekski. Olgu seal kas soe või külm, kas ma kütan ahju ja joon teed või päevitan ja käin rannas, kõik sealne on idüll. Aga kui see vaba päev peaks juhtuma Tallinnas, siis ma käiksin kindlasti trennis, sööksin head toitu ja mängiksin sõpradega lauamänge.
Kräshi kontekstis on oluline julgustada lapsi ja noori mitte ainult kuulama, vaid ka ise proovima. Mida soovitaksid noorele inimesele, kes tahab muusikat teha, aga ei tea veel, kust alustada või ei julge oma esimesi katsetusi teistele näidata?
Mind julgustasid ja inspireerisid muusikat tegema minu lemmikartistid ja sõbrad, kes armastasid muusikat ja loomist sama palju kui mina. Väga palju kirjutasin ka üksi muusikat. Esimesed 100 ei olnud veel laulu moodigi, aga need innustasid mind alati uusi kirjutama ja muusikat kuulama, millest inspiratsiooni saada ja sõpradega jagada.
An-Marleniga saavad noored muusikahuvilised kohtuda ja vestelda juba 31. mail Tallinna laste jazzifestivalil Kräsh, mis toimub tänavu PROTO avastustehases Noblessneris. Jazzkaare ja UNESCO muusikalinn Tallinna koostöös sündinud festival ühendab kontserdid, töötoad, kohtumised muusikutega ja PROTO põnevad eksponaadid. Esinevad Curly Strings koos Mudilaskoor Ellerheinaga, Valter Soosalu koos Kadri Voorandiga ning noortekollektiivid. Kogu programmi kohta saab lugeda Kräshi kodulehel.
Anni, täpselt kuu aega avatud Hooaega on selja taga – milline hetk või tagasiside on Sind selle aja jooksul kõige rohkem üllatanud või rõõmustanud?
Mind on kõige rohkem üllatanud see, kui palju võib ühte päeva korraga mahtuda – nii probleeme kui rõõme. Õnneks on kiidusõnu olnud märksa rohkem kui virisemist. Meie juurde satub nii palju toredaid inimesi ja olen oma klientuuri eest südamest tänulik.
Eriti eredalt on meelde jäänud ühe meesterahva kommentaar: „See uus Anni kohvik on viimase aja parim asi, mis Eesti Vabariigis juhtunud on!“ See teeb tõesti meele heaks, sest ma teen kohvikut selleks, et pakkuda inimestele rõõmu ja head tunnet.
Kui midagi peakski meie kohvikus kellelegi meele mõrudaks tegema, siis kindlasti ei ole see tahtlik. Me alles õpime ja harjutame iga päev ning anname endast parima, et teha asju nii hästi, kui oskame ja õigeks peame. Seega palume ka veidi andestust alguse väikeste apsakate eest.
Kõik road on loodud Sinu signatuurretseptide põhjal. Milline roog menüüst on kõige rohkem “Anni Arro nägu” – ja miks just see?
Nii-öelda vanast ajast jätsin menüüsse küpsetatud kitsejuustusalati. Selles on palju maitseid, mis on väga minulikud – peet, grillitud paprikad, läätsed, hummus, kitsejuust… Selline mõnus magusa ja hapu mäng.
Kui peaksid Hooaja kirjeldama kolme sõnaga, mis ei ole seotud toidu ega joogiga, siis millised need oleksid?
Helge, rõõmus ja soe.
Oled öelnud, et e-poodide ajastul on poes käimine omaette sündmus. Kuidas üks kohvik saab seda sündmuslikkust Sinu meelest võimendada?
Hea toit kosutab hinge ja teeb meele heaks. Šoppamine on minu meelest päris väsitav töö, mistõttu olen Kaubamaja pikaajalise kliendina ammu tundnud puudust kohast, kus saaks vahepeal jalga puhata, midagi mõnusat süüa, aknast välja vaadata ja rahulikult kohvi juua. Nüüd on see väike „oaas“ lõpuks olemas.
Ja lõpetuseks. Millise koogi, söögi või joogiga peaks sinu arvates tähistama üht eriti head Kaubamaja ostu?
No klaasike šampanjat ei tee kunagi kunagi halba! Ja kindlasti ka killuke meie Mari tehtud imelist kooki. Minu lemmik on tema Napoleoni kook… või siis granadilli-vaarika makroonikook.
View this post on Instagram
Anni Arro kohvik Hooaeg ootab külalisi Tallinna Kaubamaja Naistemaailmas E-L kell 10-20 ja P 10-18.
