Berliini multitalent Nils Frahm on üks maailma mõjukamaid ja menukamaid kaasaegse klassikalise ja elektroonilise muusika ning nende vaheliste maastike kujundajaid. Eesti publikut esmakordselt 2013. aastal Jazzkaare festivalil lummanud Frahmi heliloomingu ja esituse universaalsust on kriitikud ja muusikasõbrad võrrelnud nn. easy listening kogemusega, mis võlub ühtaegu ülima aususe ja õrnusega ning mängutehnikate uuenduslikkuse ja tuttavlike oluhelide meisterliku ristamisega. Tema ambient-palad ja meditatiivne klaverimäng loovad erilise, magusalt melanhoolse meeleolu, mis ei pane kuulajat aga tundma kurbust, vaid loovad kõigest liigsest puhastunud emotsionaalse seisundi. Samas on ta ka nüüdismuusika postripoiss ja rockstaar, kes vajutab kontserdil auväärt instrumendi klaveri mustvalgeid klahve ja pedaale Berliini tänavatolmu tunda saanud mustvalge Adidase ketsiga.
Frahmi loomingut on võrreldud kaasaegsete pianistide-heliloojatega nagu Ludovico Einaudi ja Olafur Arnalds, kellest viimasega on ta ka mitmeid ühisplaate üllitanud. Koostööd on ta teinud ka teiste eri žanrite tippudega tšellistist Anne Müllerist muusiku ja videorežissööri Woodkid’ini. Frahmi muusikat on remiksinud elektroonikavõlurid Luke Abbot ja Clark ning ta ise on remiksinud teiste seas postrocki ansambli Mogwai palasid ning seigelnud dub-rütmide radadel koos F.S. Blumm’iga. Tema riiklike preemiatega pärjatud heliribade taustal on kinoekraanidel säranud staarid Robert de Nirost Brad Pittini. Lisaks on ettevõtlik Frahm plaadifirma LEITER, helistuudio Durton Studios ja ülemaailmse klaveripäeva Piano Day asutaja.
Nils Frahmi läbilöögialbum “Felt” ilmus 2011. aastal plaadimärgi Erased Tapes alt. Talt on ilmunud kokku 14 täispikka sooloalbumit, 7 EP-d ja kümneid eri žanreisse ulatuvaid koostööplaate. 2015. aastal kaasasutas Frahm uuenduslike klaveriprojektide üritustesarja Piano Day, mille avaprojektiks oli maailma kõrgeima klaveri Klavins 450 ehitamine koostöös Saksa-Läti klaverileiutaja David Klavinsiga.
Nils Frahm on andnud sadu väljamüüdud kontserte üle maailma, sealhulgas kuulsates muusikamajades nagu New Yorgi Brooklyn Steel, Pariisi Le Trianon, Los Angelese Disney Hall ja Sydney Ooperimaja. Septembris 2022 nägi ilmavalgust tema kolmetunnine maratonalbum “Music For Animals” – ambitsioonikas teos, mis autori sõnul on inspireeritud Erik Satie “mööblimuusika” kontseptsioonist ja soovist “luua midagi sama võluvat ja vahetut nagu seda on võimsa kose või tormis tantsisklevate puulehtede vaatlemine.”. “Music For…” on keskmes ka Frahmi tänavu juunis alanud maailmatuuril, mis toob teda ka Eestisse.
Nils Frahmi kontsert Alexela Kontserdimajas toimub 17. oktoobril 2023. Uksed kontserdile avatakse kell 18.00, kontsert algab kell 19.00. Piletid hinnaga 49-65 eurot on alates tänasest, 31. augustist müügil Piletilevi veebipoes ja müügipunktides üle Eesti.
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Loomulikult oleme Riias käinud varemgi. Korduvalt. Ent RAW tuletas meelde, et tuttavat linna saab avastada ka teisiti: mitte mööda tavapärast kohvik-muuseum-hotell trajektoori, vaid kulgedes ühest galeriist teise, ühelt sündmuselt järgmisele, lastes kureeritud kunstil end mööda linna juhtida. Sellises rütmis hakkab Riia avanema kihiti. Pangahoone ei ole enam lihtsalt pangahoone, kui selle ruumides ootab ees Darja Popolitova performance. Värvika ajalooga linnavilla ei jää üksnes arhitektuurseks peatuseks, kui õhtu viib sinna kuulama System Olympia set’i. Kunst muutub sujuvalt viisiks, kuidas linna kogeda.
Riga Art Week liikus väga teadlikult üle terve Riia, hõlmates vanalinna, kesklinna, Skanste piirkonda, VEF-i kvartalit ja Pārdaugavat. Nii ei mõjunud RAW näituste jadana, vaid meeldiva kogemusena, kus lokatsioonide vahel liikumine oli sama oluline kui programm ise. Programmis endas pälvisid aga teiste seas tähelepanu Tobias Gutmanni portreeprojekt „Face-O-Mat”, Jana Jacuka performance „HA”, Rosie Gibbensi „To Dust: A Memorial for Robot Vacuum Cleaners” ning Kim? Contemporary Art Centre’i festival „EDEN: Wet Work Over Lap”. Tänavu anti esimest korda välja ka Signet Bank Award for Artistic Excellence, mille pälvis just nimelt koreograaf ja multidistsiplinaarne kunstnik Jana Jacuka oma performance’iga „HA”. Samuti tõi RAW Riiga kohale kunstiprofessionaale, kuraatoreid, kogujaid ja meediat Ühendkuningriigist, Saksamaalt, Šveitsist, Rootsist, Norrast, Soomest, Leedust, Eestist ja mujalt. Muljetavaldav töö kõigest teise toimumiskorra kohta.
Portailil oli Riga Art Weeki raames rõõm kogeda ka Läti vastet Eesti Kunstiakadeemia ERKI Moeshow’le. 29. mail toimus Hanzas Peronsis Läti Kunstiakadeemia iga-aastane LMA Fashion Show, mis tõi lavale tänavuste moedisaini tudengite tugevamad kollektsioonid – tervelt 26 –, millest eredamalt jäi meelde publikult ovatsioonid pälvinud teise kursuse bakalaureusetudengi Katrīna Ermanoviča-Hermanoviča meestekollektsioon „Le Passager du Passé”. Galeriist leiab ka sellekohased pildid.
View this post on Instagram
Meie Riias veedetud ajaga sai kiiresti selgeks, et Riga Art Weeki ambitsioon on laiem kui ühe nädala sündmus. Festival positsioneerib Riiat kaasaegse kunsti sihtkohana Balti ja Põhja-Euroopa kultuuriruumis ning teeb seda veenvalt just seetõttu, et ei eralda kunsti linnast. Riia ei olnud seekord meie jaoks lihtsalt Riia. See oli linn, kus kaasaegne kunst liikus galeriist tänavale, muuseumist õhtusse ja tõsiseltvõetavusest aeg-ajalt ka kergesse absurdi. Ning just seal, nende vahepealsete peatuste ja ootamatute avanemiste sees, hakkaski festival kõige paremini tööle.
Järgmise aastani, Riga Art Week!
Ja neile, kes ootavad Portaililt Riia söögi- ja muude heade kohtade soovitusi – you must worry not – ka need on peagi tulemas