Foto: Oliver Soostar
“Lugu “777” sündis ühikatoas, kus viibisin Erasmuse vahetusõpingute ajal Helsingi Metropolia ülikoolis,” meenutab Norman. “Olin õhtusel jalutuskäigul kuulanud just üht inspireerivat taskuhäälingut Fred.Again’iga ning kõndides tagasi ühikasse olin kindel, et hakkan kohe looma uut muusikat. Seejärel kuulasin läbi oma telefoni voice memo’de arhiivi, mis ulatus viie aasta taha. Leidsin kolm salvestist, mis mind kõnetasid. Üks neist oli juhuslik jämm mu sõbraga – mina mängisin klaverit, ümisesin midagi suvalist, taustal tiksus metronoom. Sellest kujuneski loo “777” kõige äratuntavam faktuur. Motiiv, millega lugu kohe ka algab.”
Normani loomefilosoofia on lihtne: if it works, it works. Kas heli peab ilmtingimata olema salvestatud kalli mikrofoniga? Muusik usub, et oluline pole tehniline täius, vaid oskus kuulata ja leida olemasolevas potentsiaali. Lisaks enda demodele, luuletusele ning erinevatele varasemalt salvestatud klippidele ja sämplitele, figureerib loos veel üks Normanile oluline inimene. “Loo refrääniosas kuuleb teise inimese häält. See on minu õpetaja ja sõber Bert Pringi, kes mitme aasta taguses tunnis ütles mulle, kui üks harjutus mul hästi ei õnnestunud: “… ja siis ta maksab kõike rohkem sulle.” Ta pidas silmas, et kui tahan milleski areneda, tuleb eriti palju vaeva näha. Tänaseks lauluks saanud luuletus räägib minu sisemisest vastuolust, eneses kahtlemisest ja sellest, kuidas ma mõnikord omaenda mõtetesse lukku jään. Nüüd, seda kirjutades, saan aru – see ring on täis saanud. Bert ja paljud teised õpetajad on andnud mulle jõudu ja usku oma teel püsida. Nad on aidanud mul kasvada iseendaks.”
Koos singliga avaldas Norman loole “777” ka muusikavideo, mille autor on Oliver Soostar.
An-Marlen sõnas, et ühise loo plaan õhus juba pikemat aega. Stuudiosse jõuti aga üsna juhusliku tööprotsessi kaudu: esmalt prooviti kirjutada hoopis teist pala, ent kui Kermo Murel mängis ette ühe oma demo, tekkis äratundmine kiiresti. Peagi liitus protsessiga Markus Palo ning lugu sai stuudios konkreetse kuju.
Murel kirjutas „Tähtede eest” refrääni esmase versiooni koduses köögis, ent pala arenes edasi Berliinis koos produtsent boipepperoniga. Singli produtseerimisel osalesid lisaks boipepperonile ka Markus Palo, kes on mõlemad seotud mitmete nüüdisaegse Eesti popi ja elektroonilise muusika projektidega. „Tähtede eest” liigubki selles vahevööndis, kus meloodiline pop, klubikultuuri energia ja väikese traagikaga laetud romantika kohtuvad ilma liigse seletamisvajaduseta.
Loole valmis ka muusikavideo, mille režissöör on Loviisa Jännes. Video asetab artistid liminaalsetesse, kergelt düstoopilise atmosfääriga ruumidesse, kus poploo tähesära ei ole mitte niivõrd efekt, kuivõrd seisund.
EP-l kohtuvad isiklikud lood ja akustilistel instrumentidel põhinev produktsioon. “EP on justkui pilguheit minu kahe viimase aasta sisemaailma, peegeldades mõtteid ja tundeid perioodist, mil õppisin ennast ja inimesi minu ümber paremini mõistma,” räägib Andreas. “Me kõik jätame teineteisse silmale nähtamatuid jälgi ja selle lühialbumi kirjutamise protsess oli minu kihk omadega toime tulla.”
Osa EP vokaale on salvestatud Hispaanias perereisil olles sülearvuti mikrofoniga. “Algselt mõtlesin materjali kvaliteetsemalt sisse laulda, kuid siis taipasin, et just see toetas laulusõnade toorust ja ausust,” avab Andreas. See valik – rohkem instinkt kui strateegia – on kujunenud üheks plaadi iseloomulikuks jooneks.
Kuula Andrease uut albumit Spotifyst!
