Laivi on vabakutseline kunstnik ja väikese omanimelise moebrändi looja. Tema Draakoni galeriis avatud näitus “Habras tervik” annab mitmekihilise sissevaate tema loomingusse. 

Üheks keskseks objektiks näitusel on ajakiri, mis koondab fotosid ja mõttekäike Laivi lähenemisest moele kui meid kõiki puudutavale fenomenile. Kunstnik adresseerib abstraktselt trendide tsüklilist ahelat, kordust ja kaduvust ja ihade osalust nii tarbimises kui argises olmes. Väljapanek on üheti nii minimalistlik kui infoküllane peegeldus Laivi identiteedist ja olemusest. 

Näitus vaatleb sügavust tasapinnas. Kollaažides on kombineeritud kunstnikku kummitavaid mõttekilde, mis on justkui päeviku sissekanded, kuuldud või kogetud fragmentidega, mis lahkavad nii moe olemust kui inimkogemust laiemalt. 

Lähtuvalt moe olemusest on Laivi loomingus temaatiliselt läbivateks märksõnadeks iha ja igatsus, tootmine, pakkumine ning sõltuvus, objektide ülistus ja nende väärtuse hindamine. Tema loomingut iseloomustab materjalipõhine ja eksperimenteeriv lähenemine tekstiilidele, mis laieneb rõivastelt ja aksessuaaridelt skulpturaalsete installatsioonide ja suuremõõtmeliste teosteni lõuendil. 

Kes on Laivi?

Laivi Suurväli on vabakutseline kunstnik, kes väljendab end läbi moekunsti. Ta on omandanud bakalaureusekraadi moedisaini erialal Eesti Kunstiakadeemias ja magistrikraadi Helsingi Aalto Ülikoolis. Ta on end täiendanud resideerudes Londonis, Kopenhaagenis, Barcelonas ja Brüsselis. Alates 2014. aastast on ta osalenud kaasaegse kunsti grupinäitustel ning eksponeerinud loomingut mitmetel isiknäitustel. 2024. aastal on tal olnud isiknäitused „Mapping Paradise” ARS Kunstilinnaku projektiruumis ja „Infinite Present” kaasaegse kunsti keskuse WIELS galeriis Affiliate, Brüsselis. Tema uus seeria „Liquefying the Hard Core Identity” on hetkel eksponeeritud Viinis galeriis Improper Walls.

Näitus „Habras tervik“ jääb Draakoni galeriis avatuks kuni 26. oktoobrini.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.