Eestlased on aastaid olnud Põhjamaade disaini austajad ning ka meie kodudes on märgata Skandinaavialikke mõjutusi. Kuigi mitmed trendid on aastate jooksul püsinud, võib viimasel ajal silmata omajabu uusi suundumusi.

Sisearhitekti ja Studio ARGUS asutaja Margit Arguse sõnul on eestlastele alati meeldinud minimalism ja funktsionaalsus, sest need märksõnad sobivad eestlaste natuuriga. “Eestlaste maitse on pigem rahulik, konservatiivne, põhjamaine, tagasihoidlik ja minimalistlik. Ülekülluslik ja lopsakas stiil ei ole siin nii populaarne. Pigem tahetakse kasutada naturaalseid materjale ja jälgitakse, et oleks vähe müra ja puhtad pinnad,” kirjeldas Argus.

Ka värvide valikul jäädakse enamasti rahulikkusele truuks. Kirkaid värve Eesti kodudes suurtes kogustes ei märka, pigem on ülekaalus neutraalsed, pastelsed ja mahedad toonid. “Praegu on väga populaarsed ka savi ja savivärvi toonid, näiteks terracotta. Me liigume selles suunas, et kasutame rohkem loodusest ammutatud värve ja materjale,” rääkis Argus. Ka Finnish Design Shopi tegevjuht Noora Tirkkonen tõdes, et eestlased on värvide valikul pigem tagasihoidlikud ning särtsu lisatake pigem üksikute dekoratsioonide abil. “Eesti kodudesse ja ettevõtetesse on tarnitud palju eri värve Aalto vaase, erksates toonides lauanõusid ning värviliste mustrite ja illustratsioonidega vaipu. Näiteks on populaarsed Finarte vaibad,” märkis Tirkkonen.

Materjalide puhul pööratakse Eesti kodudes aga aina enam tähelepanu nende päritolule ja jätkusuutlikkusele. Samuti tuntakse huvi järelhoolduse ja vastupidavuse osas. “Eraklientide puhul on jätkusuutlikkus kindlasti üks ootus, mida ka töid tellides välja tuuakse. Teeme praegu Haapsalusse kodu, kus üks lähteülesannetest oli, et kasutage hästi palju kohalikke materjale, mis on looduslikud ja hingavad,” sõnas Argus ja lisas, et ka riigitellimuste puhul pööratakse jätkusuutlikkusele tähelepanu – seda enam, et Riigi Kinnisvara on välja töötamas jalajälje arvutamise metodoloogiat, mis kohustab alates 2025. aastast iga hoone süsiniku jalajälge arvutama.

Üks materjal, mis eestlastele väga meeldib, on puit. Seda võib leida nii põrandalt, seintelt kui ka laest. “Üha enam liigume sinnapoole, et ka maja konstruktsioonid on puidust. Betooni revolutsioonist on vaikselt saamas puidurevolutsioon,” tõdes Argus. Ka puidust tehtud dekoratsioonid on kodudes populaarsed.

Arguse sõnul kasutavad nemad oma töödes sageli Eesti disaini kõrval ka Soome ja Taani disainerite toodangut. Näiteks on populaarsed Marimekko, HAY ja NORR11 tooted, mis mõjuvad kaasaegsete ja kaunitena. Ka Finnish Design Shopi andmed näitavad, et eestlaste seas on need brändid väga armastatud. Eelkõige ostetakse NORR11 Gear seeriat, mille lauad köidavad inimeste pilku robustsete sammaste ja paksu lauaplaadiga.

Ka Eesti disain on Arguse sõnul suuresti mõjutatud Põhjamaade disaineritest, sest eestlased on nii oma loomu kui ka disaini ja esteetika poolest alati end Põhjamaade sarnasena näinud. “Taani, Soome ja Rootsi disain on meie disainiloo arengut väga palju mõjutanud. Tegelikult said ju ka nõukogude ajal Eesti tootedisainerid just Skandinaaviast inspiratsiooni. Isegi kui produktsioon läks suurtele tootmisüksustele, siis inspiratsiooni ammutati salamahti ikkagi Skandinaaviast. See on meid läbi aegade mõjutanud ja mõjutab ka praegu,” märkis Argus ja lisas, et Skandinaavias on toodete arendus sajandite jooksul tugevalt välja kujunenud. “Meie siin Eestis alles natuke otsime ja loome oma keelt ja lugu, mida rääkida.”

Mis juhtub, kui kokku saavad kaks Portaili kauaaegset lemmikut – Rootsi parfüümimaja Byredo ja Soome klaasikunsti suurkuju Iittala? Tulemuseks on LJUS, valguse, lõhna ja klaasi koosmõjust rääkiv kollektsioon, mis muudab argised rituaalid väikesteks esteetilisteks elamusteks.

Põhjamaade muutlikust valgusest inspireeritud koostöö ühendab Iittala enam kui sajandipikkuse klaasivalmistamise traditsiooni Byredo oskusega pakkuda lõhnade kaudu emotsioone. Kollektsiooni keskmes on tuli, mille valgus äratab ellu klaasi lainelised pinnad, murdub läbi tahuliste vormide ning muudab esemed pidevalt teisenevateks skulptuurideks.

Kollektsioon LJUS, mis tähendab rootsi keeles valgust, koosneb viiest esemest: küünlaalusest, küünlakaunistusest, valgust murdvast klaasobjektist, viirukihoidjast ja lõhnadifuuseri anumast. Kõik esemed valmivad käsitööna Iittala ajaloolises klaasivabrikus Soomes, mistõttu on igaühel oma väikesed eripärad.

„Kui Iittala klaas kohtub Byredo tulega, sünnib uus valgus – ürgne, vaoshoitud ja sügavalt inimlik,” kirjeldab koostööd Iittala loovjuht Janni Vepsäläinen.

Tutvu Iittala ja Byredo ühiskollektsiooniga galeriis ning Iittala veebipoes iittala.com!

Käesoleval nädalal esitleti Tallinna Kaubamajas pidulikult PAI järjekorras juba üheksandat disainerkollektsiooni, mille autoriteks on sel korral ema ja tütar, armastatud maalikunstnik Epp Maria Kokamägi ning keraamik Liisu Arro.

Kaubamaja armastatud kodutekstiilide kaubamärk PAI sai alguse 2012. aastal ning läbi aastate on tehtud koostööd mitmete Eesti kunstnike ja disaineritega. Limiteeritud koguses valmivatest disainerkollektsioonidest on kujunenud oodatud sügisene traditsioon. Tänavusest koostööst sündis kaks omanäolist kollektsiooni – Epp Maria Kokamägi „Indigo öö“ ja Liisu Arro „Unenägude aed“.

Ehkki Epp Maria ja Liisu kunstilised käekirjad ning loomevahendid on erinevad, ühendab neid armastus käsitsi loomise vastu. „Me kumbki pole digikunstnikud. Teeme kõike käsitsi, paberi peale, pliiatsiga,“ räägib Liisu. Epp Maria sõnul oligi koostöö juures põnev see, kuidas digimaailm ulatas käe traditsioonilisele kunsti tegemise viisile ning maal lõuendil leidis seekord tee teisele kangale – voodipesule. „Kunst sobib igasse kodusse ja teebki kodust oma kodu, selleks ei pea elama palees või galeriis,“ ütleb Liisu Arro.

„PAI disainerkollektsioonidest on aastatega kujunenud Kaubamaja jaoks väga armas traditsioon. Tänavune koostöö on eriline juba seetõttu, et esimest korda kohtuvad ühes PAI kollektsioonis kahe põlvkonna looming ja kaks väga erinevat kunstilist käekirja. Epp Maria ja Liisu töid ühendab aga värviküllus, fantaasia ja väga isiklik maailm. Just seda PAI disainerkollektsioonidega otsimegi – midagi, mida mujalt ei leia ja mis muudab kodu päriselt enda omaks,“ kommenteeris Kaubamaja turundusdirektor Britta Ratas.

Kaubamaja Kodumaailmas toimunud esitlusüritust juhtis Kelly Kipper, kes vestles Epp Maria ja Liisuga loomingust, inspiratsioonist ja ühisest loomisest. Muusikalise meeleolu lõi hinnatud kontrabassist Peedu Kass ning maitseelamuste eest hoolitses loomulikult Anni Arro.

Vaata fotosid toimunud sündmusest galeriis!

PAI x Epp Maria Kokamägi „Indigo öö“ ja PAI x Liisu Arro „Unenägude aed“ on saadaval limiteeritud koguses eksklusiivselt Tallinna ja Tartu Kaubamajas ning Kaubamaja e-poes.