See on pisikene vanalinna servas pesitsev kohvik tohutult moodsa brandingu ja kontseptsiooniga. Kohvikus pakutakse linna parimat kohvi (sedavõrd head, et kui barista pole ise oma tööga rahul, valab tassi tühjaks ja teeb kiirelt uue) ja igapäevaselt käsitööna valmivaid vegansõõrikud. Sõõrikuid on kümneid erinevaid maitseid, uued sordid lisanduvad iga kuu ning nende suursugusust ja pehmust on raske sõnadesse panna. Raske oli uskuda, et see kõik on tõesti vegan.
Jällegi kindla kontseptsiooniga kohvik, ehk siis siin pakutakse ainult juustukooke! Pistaatsia, hallitusjuustu, klassikaline, kondentspiima… You name it. Väga hõrgud maitsed, head hinnad ja sõbralik teenindus. Muide, vihje seda kohvikut külastada sain oma Instagrami-jälgijalt, aitäh selle eest.
Kui tunned tänaval grillkana lõhna ja näed järsku järjekorda, mis ulatub üle tänava, on tegu ühe tõeliselt hea grillkanakohaga. Kohalikud ostavad terve kana ja lähevad koju maiustama. Proovisime siis ka ise järele ning leidsime nii järjekorda nähes kui lõhna tundes ideaalse vanaema peetava Asador de Pollos putka.
Niivõrd pikalt Hispaanias aega veetes oli veidi jabur see, et Itaalia toidu fännidena käisime muudkui just itaallaste juures söömas. Siinkohal võib sattuda igasugustesse turistilõksudesse, kuid Gusto on hoopis maitsemeelte lõks, sest sinna jõudsime kokku vist üle kolme korra. Olles maitsnud pastat, tekkis soov maitsta ka pitsat ja nii see läks. Soovitasin Gustot ka ühele kohalikule, kes polnud harjunud kesklinnas sööma, ning sain hiljem kuulda vaid kiidusõnu nii hinna kui kvaliteedi osas.
View this post on Instagram
Muidugi, mereäärses Málagas viibides tuleb süüa igasuguseid grillkalakesi, mida ka Picasso seal lapsena sõi. Aga taas kord – kuidas leida see õige kala ja mitte istuda saja turisti vahel ega maksta hingehinda. Selleks soovitan võtta ette pooletunnise jalutuskäigu mööda promenaadi El Palo linnaosasse ja täitsa promenaadi lõpusirgel põigata Narval El Palo terrassile. Pretensioonitu ja lihtne, kuid just siin on need krõbedad kalad ülimaitsvad ja ausa hinnaga. Neli toitu ja neli jooki läks meil kokku maksma kõigest 36 eurot ning maitseelamus oli super.
Olemata just suurem asi Venezuela toidu fänn, kutsun siiski üles proovima autentseid arepasid ja muud põnevat, sest kui juba saab proovida ja kõik, kes teavad, ütlevad, et hea on, siis tasub avastada ja oma maitsemeeli avardada.
Empanadasid kohtab Málagas ikka siin-seal, kuid väga armas avastus oli usaldusväärne Elombu empanadade söögikett, mida võib leida kogu linnast ja kust saab tõesti kvaliteetseid põnevate täidistega äsja ahjust välja vupsanud empanadasid. Mõnus söök, mida kaasa haarata, kui ees seisab matk lossi või mäkke.
Mul on kuidagi alati nii, et kui olen välismaal väga kaua, siis viskab mingil hetkel kohaliku kandi toidust väga üle ja tahaks midagi täiesti teistsugust. Nii tuleb appi Jaapan. Curry-Ya oli imeline avastus. Autentne jaapani popkultuuri stiilis resto, mis asus kusagil vanalinna keldris. Olemas olid head päevapakkumised, karrid, motchi magustoidud ja kõik, mida Hispaania-Itaalia toidust küllastunud hing ihkas.
Mõnus koht, kus on tohutult armas wesandersonlik sisekujundus ja head brunchi-road pannukatest munadeni, lisaks tervislikud smuutid. Asetseb see, nagu nimigi reedab, muusikaakadeemia vastas ning aknast kostab, kuidas keegi harjutab trombooni või hõikab ooperihäälel heliredelit. Väga muhe olemine.
Viimane, aga teistega samaväärselt hea soovitus, on mikrokohvik Taybo. Kahe muheda koogi- ja kohvisemu kohake, kes sind juba uksel rõõmsalt tervitavad ning pakuvad head-paremat. Kohv on siin kindlasti kümme punkti, aga ka küpsetised viivad keele alla. Kuna kohake on tõesti pisikene, siis ei tasu kohkuda ning tuleb ennast sinna lihtsalt sisse suruda ja tellimus esitada – nii see käibki.
Esimest korda jõudis Le Labo Jaapanisse 2007. aastal, mil avas esinduse Tokyos. Toona oli tegemist esimese Le Labo parfüümipoega väljaspool USA-d. Kuna sümpaatia Jaapani kultuuri ning Le Labo lõhnamaailma vahel oli vastastikkune, võeti suund ajaloolisesse Kyotosse, Jaapani käsitöö pealinna, oma 2000 templi ja pühamuga ning 17 UNESCO maailmapärandi objektiga.
Le Labo loovjuht Deborah Royer tõi välja, et brändi uus esinduspood asub 1879. aastast pärit renoveeritud puumajas, mis varem oli nii sake pruulikoda kui ka lillepood. Hoone, mis on säilitanud oma ajaloolise hõngu, pakub nüüd rahulikku oaasi, kus külastajad – lisaks Le Labo aroomidele – saavad nautida kohalike kunstnike töid, samuti kohvi ja matcha teed. “Le Labo Kyoto ei ole lihtsalt kauplus, vaid kohtumispaik, kus ajalugu ja kaasaegne käsitöö on ühendatud, et pakkuda külastajatele unikaalset ja meeldejäävat kogemust,” lisas Royer.
Vaata Le Labo Kyoto esinduspoe lummavaid pilte galeriist!
Da Vinci Ristorante & Cafeteria on Itaalia restoraniketi premium toidukoht, mille menüüst leiab lisaks Komeedi kunagistele klassikutele ja õhukestele pitsadele ka hõrgu söeahju grill-menüü. Koguni 80 protsenti restoranis kasutatavast toorainest on tarnitud otse Itaaliast, mida müüb ettevõtte Eestis edasi ka omanimelises e-poes.
Da Vinci restoraniketi teenindusjuhi Laura-Liis Timberg sõnul on Tallinna inimesed uue asukohaga restorani hästi üles leidnud. „Kõige populaarsemad külastusajad on nädalavahetused ja õhtupoolikud, mil jõuab meie juurde rohkelt teatri- ja kontserdikülastajaid ning koha kindlustamiseks on vaja laud kindlasti ette broneerida,“ soovitas ta.
Magusasõprade rõõmuks liitusid Da Vinci meeskonnaga ka Komeedi kohviku endised kondiitrid Laide Mäe ja Pille Selter, kes on toonud tagasi legendaarsed Komeedi hõrgud koogid ja küpsetised.
Solarise keskuse avara ja helge interjööriga Da Vinci Ristorante & Cafeteria sisekujunduse on loonud Ace of Space sisearhitekt Ines Haak, kes on ruumi kujunduses kasutanud rohkelt ka Eesti disainerite sisekujunduselemente. Parasjagu on renoveerimisel ka kunagine Komeedi katuseterrass, mis avatakse 750 ruutmeetri suurusel pinnal juba järgmisel suvel.
Vaata fotosid toimunud üritusest galeriis!
