Kristi Kongi on loonud näitusega „The Past, the Present, the Future. It is like Indigo, Lilac, and Magenta“ („Minevik, olevik ja tulevik. See on nagu Indigo, Violett ja Magenta“) erksa, kogu galeriiruumi hõlmava värvioaasi. Põimides omavahel pildi- ja ruumikogemuse näitab Kongi uut viisi maalikunsti kogemiseks. Nii saab tema loomingust ühtlasi ka arhitektuurne väljendus. Näitusel on ruumi kõrval olulisel kohal ka ajaline mõõde – kunstnik on kasutanud värvi kui vahendit dokumenteerimaks päevade kulgu.
See on Kristi Kongi teine isikunäitus Karen Huber galeriis, esimene – „Mapping the Jungle“ („Kaardistades džunglit“) – toimus 2018. aastal. Kongi osales hiljuti Méxicos Casa Lü kunstikeskuses residentuuris ja seal samas toimunud nelja Eesti kunstniku näitusel „The Death Began in Autumn“ („Surm sai alguse sügisel“) (23.9.–15.10.2023), 2018. aastal viibis ta Mehhikos Tapachulas DEDAZO kunstnike residentuuris.

Kristi Kongi (sündinud 1985) on maali- ja installatsioonikunstnik, kelle töö keskendub värvile, valgusele ja ruumile. Tema erksavärviline maalilooming võtab sageli muljetavaldavate ruumi hõlmavate installatsioonide kuju. Lisaks maalimisele lõuendile või seintele, põrandale ja laele kasutab Kristi maaliinstallatsioonide loomiseks ka mitmesuguseid muid materjale, nagu näiteks kangad, vineer või pleksiklaas.
Karen Huber galerii on üks Mehhiko juhtivaid rahvusvahelise programmiga galeriisid, mis on pühendunud kaasaegsele maalikunstile. Eesti kunstnikest on lisaks Kristi Kongile näidatud galeriis ka Merike Estna loomingut.
Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.
Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.
Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.
„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“
Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.
„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.
Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.