Foto: Pressifoto
“Dilemma” sukeldub oma temaatikaga aega, mil Merilin alustas oma karjääri muusikavaldkonnas: “Tihti tuli ette olukordi, kui minu naiivsust justkui oleks võinud ära kasutada. Pealtnäha võis arvata, et noore tüdrukuga on lihtne manipuleerida omakasu eesmärgil. Üks hetk ma kuidagi tundsin, et minult ei osatud oodata seda, et võin ka iseloomu näidata ja öelda vahel karmimalt, ausalt ja konkreetselt. Tegelikkuses on minu jaoks sellised olukorrad väga läbinähtavad. Minu üks suurimaid trumpe on alati olnud asju analüüsida. Ma suudan mitu käiku ette mõelda nagu malemängus.”
Merilin on noorena käinud maleringis, osalenud mitmetel turniiridel ning toonud nendelt koju ka hulga medaleid ja karikaid. “Ma vahel seostan elu malemänguga küll,” lisab lauljatar.
Loo visuaal võtab hästi kokku mõlemad motiivid ja annab edasi emotsiooni, mis tekib omas mullis, iseendaga tähistades, kui dilemmad on laabunud ja lahendusteni jõutud. Video valmimisel lõid käed külge Tristan Luige, Astrid Miller, Marleen Luong ja Liis Rehemaa.
An-Marlen sõnas, et ühise loo plaan õhus juba pikemat aega. Stuudiosse jõuti aga üsna juhusliku tööprotsessi kaudu: esmalt prooviti kirjutada hoopis teist pala, ent kui Kermo Murel mängis ette ühe oma demo, tekkis äratundmine kiiresti. Peagi liitus protsessiga Markus Palo ning lugu sai stuudios konkreetse kuju.
Murel kirjutas „Tähtede eest” refrääni esmase versiooni koduses köögis, ent pala arenes edasi Berliinis koos produtsent boipepperoniga. Singli produtseerimisel osalesid lisaks boipepperonile ka Markus Palo, kes on mõlemad seotud mitmete nüüdisaegse Eesti popi ja elektroonilise muusika projektidega. „Tähtede eest” liigubki selles vahevööndis, kus meloodiline pop, klubikultuuri energia ja väikese traagikaga laetud romantika kohtuvad ilma liigse seletamisvajaduseta.
Loole valmis ka muusikavideo, mille režissöör on Loviisa Jännes. Video asetab artistid liminaalsetesse, kergelt düstoopilise atmosfääriga ruumidesse, kus poploo tähesära ei ole mitte niivõrd efekt, kuivõrd seisund.
EP-l kohtuvad isiklikud lood ja akustilistel instrumentidel põhinev produktsioon. “EP on justkui pilguheit minu kahe viimase aasta sisemaailma, peegeldades mõtteid ja tundeid perioodist, mil õppisin ennast ja inimesi minu ümber paremini mõistma,” räägib Andreas. “Me kõik jätame teineteisse silmale nähtamatuid jälgi ja selle lühialbumi kirjutamise protsess oli minu kihk omadega toime tulla.”
Osa EP vokaale on salvestatud Hispaanias perereisil olles sülearvuti mikrofoniga. “Algselt mõtlesin materjali kvaliteetsemalt sisse laulda, kuid siis taipasin, et just see toetas laulusõnade toorust ja ausust,” avab Andreas. See valik – rohkem instinkt kui strateegia – on kujunenud üheks plaadi iseloomulikuks jooneks.
Kuula Andrease uut albumit Spotifyst!
