Viimsi Artiumi Tünnigaleriis on käesolevast nädalast 20. juulini avatud fotograaf Mari Marta Makarovi fotonäitus “Elu nagu filmil”.

Viimsis üles kasvanud filmifotograafi Mari Marta Makarovi esimene isikunäitus “Elu nagu filmil” peegeldab tema mitmekülgset teekonda fotograafia ja visuaalse sisu loomise maailmas, tuues kokku eri žanrites loodud teosed. Näitus koosneb peamiselt 35mm filmile pildistatud fotodest, mis hõlmavad moefotograafiat, portreesid, dokumentaalfotograafiat, tänavafotograafiat, arhitektuuri ja loodust. Makarovile omane visuaalne keel on tugevalt mõjutatud filmikunstist, mille elemendid, nagu valgus ja kompositsioon, mängivad olulist rolli. Iga foto on justkui kaader filmist.

Mari Marta Makarov kasutab filmikaamerat mitte ainult pildi loomiseks, vaid ka aja talletamiseks. Tema fotod käsitlevad mälu ja nostalgia temaatikat, tõstes esile aja hapruse ja visuaalsete mälestuste väärtuse. Analoogfotograafia abil loob Makarov dialoogi mineviku ja oleviku vahel, pakkudes alternatiivi digitaalsele kiirkultuurile.

“Elu nagu filmil” on austusavaldus hetke ilule ja mälu kõnekusele, kutse sukelduda visuaalsesse maailma, kus iga kaader räägib oma lugu ja iga foto on osa suuremast tervikust. Näituse keskmes on mõte, et elu ise on kui film – me liigume kaadrist kaadrisse, hetkest hetke, teadmata, mida järgmine stseen toob.

Mari Marta Makarovi fotonäitus “Elu nagu filmil” on publikule avatud Viimsi Artiumi Tünnigaleriis 20. juulini. Näitus on kõigile tasuta.

Vaata fotosid näituse avamisest galeriis!

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.