Viimsi Artiumi Tünnigaleriis on käesolevast nädalast 20. juulini avatud fotograaf Mari Marta Makarovi fotonäitus “Elu nagu filmil”.

Viimsis üles kasvanud filmifotograafi Mari Marta Makarovi esimene isikunäitus “Elu nagu filmil” peegeldab tema mitmekülgset teekonda fotograafia ja visuaalse sisu loomise maailmas, tuues kokku eri žanrites loodud teosed. Näitus koosneb peamiselt 35mm filmile pildistatud fotodest, mis hõlmavad moefotograafiat, portreesid, dokumentaalfotograafiat, tänavafotograafiat, arhitektuuri ja loodust. Makarovile omane visuaalne keel on tugevalt mõjutatud filmikunstist, mille elemendid, nagu valgus ja kompositsioon, mängivad olulist rolli. Iga foto on justkui kaader filmist.

Mari Marta Makarov kasutab filmikaamerat mitte ainult pildi loomiseks, vaid ka aja talletamiseks. Tema fotod käsitlevad mälu ja nostalgia temaatikat, tõstes esile aja hapruse ja visuaalsete mälestuste väärtuse. Analoogfotograafia abil loob Makarov dialoogi mineviku ja oleviku vahel, pakkudes alternatiivi digitaalsele kiirkultuurile.

“Elu nagu filmil” on austusavaldus hetke ilule ja mälu kõnekusele, kutse sukelduda visuaalsesse maailma, kus iga kaader räägib oma lugu ja iga foto on osa suuremast tervikust. Näituse keskmes on mõte, et elu ise on kui film – me liigume kaadrist kaadrisse, hetkest hetke, teadmata, mida järgmine stseen toob.

Mari Marta Makarovi fotonäitus “Elu nagu filmil” on publikule avatud Viimsi Artiumi Tünnigaleriis 20. juulini. Näitus on kõigile tasuta.

Vaata fotosid näituse avamisest galeriis!

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.