Foto: Kateriin Rikkeni valgusti | Mardo Männimägi
“Eestit tutvustavate disainerite seas on publikule nii juba ammu tuttavaid nimesid kui ka avastamisrõõmu, samas kui Poola väljapanek pakub suurepärase võimaluse võrrelda kahe riigi kaasaegset disaini, tarbekunsti, maitset ning üldiselt disaini hetkeolukorda,” ütleb näituse kuraator Triin Jerlei. “Kaht näitust ühendab fookus disainil kui protsessil ja loomingul. Esiletõstetud disainerite ja nende loomingu kaudu saab publik ka mõtiskleda valdkonna mitmekesisuse üle, kogedes nii materiaalset kui ka immateriaalset tööd, mis viib eseme sünnini.”
Lisaks ülevaatele Poola ja Eesti disainimaastikust pakub näitus võimalust võrrelda näitusel osalevaid maid ja inimesi riigipiiridest sõltumata. Disain on aja jooksul peegeldanud kultuurilisi, ühiskondlikke ja majanduslikke muutusi. Naiste mõju ja panus nendesse muutustesse on üha kasvanud. Nad etendavad aktiivsete peategelaste, sõltumatute mängijate ja mõtlejate, mitte muusade ja toetajate rolli. Viimasel kümnendil on teadlikkus ja terviklik mõtlemine muutunud disainiprotsessides tähtsamaks kui efektsed ja lühiajalised sooritusomadused, mida oleme disainis varem näinud.
Poola disainerid on kahtlemata Euroopa disainimaastikku lõimunud ning „Ida-Euroopa disaineri“ või „Kesk-Euroopa disaineri“ tavapärasest sildist vabanenud. Veel kümme aastat tagasi oli Poola endiselt juhtivate disainibrändide alltöövõtja, Poola disaini iseseivsa brändina ei eksisteerinud. Tänapäeval tunnustatakse Poolat kui strateegilist disaini- ja äripartnerit, kes ühendab endas eheda meisterlikkuse, kvaliteedi ja mõistlikud hinnad.
„Maailm läbi esemete. Naised Poola kaasaegses disainis“ on rändnäitus, millega koos korraldatakse igas võõrustavas riigis näitus naistest kohalikus kaasaegses disainis. Eesti on näituse esimene võõrustaja.
Osalevad Poola disainerid: Agnieszka Aleksandra Bar, Alicja Bielawska, Alicja Patanowska, Anna Bera, Izabela Sroka & Julia Cybis, Justyna Popławska, Karina Marusińska, Karina Królak & Patrycja Smirnow, Magda Jurek, Maja Ganszyniec, Malwina Konopacka, Maria Jeglińska Megi Malinowsky, Monika Patuszyńska, Róża Brito, Wiktoria Szawiel.
Osalevad Eesti disainerid: Reet Aus, Raili Keiv, Mare Kelpman, Mariana Laan, Annike Laigo, Kristel Laurits, Krista Leesi, Mari Masso, Kärt Ojavee, Darja Popolitova, Kateriin Rikken, Stella Runnel, Anneli Tammik, Johanna Tammsalu, Johanna Ulfsak.
Näitus jääb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumisis avatuks 25. septembrini.
Näitusel esitletakse kaheksa temaatilise peatüki kaudu mitmekülgset, põnevat ja üllatavat sissevaadet mõjuka avangardse kunstikooli Bauhaus töösse ja ellu. Tegu on ühe 20. sajandi olulisema kunstikooliga, mis asutati 1919. aastal Weimaris, 1926. aastal kolis kool Dessausse ja kui natsionaalsotsialistid seal edasi tegutsemise võimatuks muutsid,1932. aastal Berliini, kus selle uksed 1933. aastal lõplikult sulgusid.
Bauhausi koondusid kunstnikud, arhitektid ja disainerid selleks, et mõelda kaasaja ning selle ümbermõtestamise võimaluste üle. Õppetöö kaudu sai sellest koolist väljund julgetele eksperimentidele, millel oli suur mõju nii 1920-1930. aastatel kui ka edaspidi.
Fotode, originaaljooniste, makettide, dokumentide, filmide ja esemete kaudu kutsub näitus avastama Bauhausi modernistliku kujunduse teooria ja praktika laia haaret ning mitmekülgsust. See väljendub nii arhitektuuris, argiesemetes tekstiilidest ja mööblist keraamikani, maalis, fotograafias ja teatris kui ka sealsetes õpetamise meetodites ja -vormides. Bauhausi eesmärgiks oli luua paremat argikeskkonda ning edendada uusi elamise viise.
Bauhaus oli oma 14 aastase tegutsemisaja jooksul end pidevalt ümbermõtestav ja taasloov institutsioon. Läbivalt arutlesid ja vaidlesid kooli suundade üle nii selle kolm direktorit – arhitektid Walter Gropius, Hannes Meyer ja Ludwig Mies van der Rohe – kui ka Bauhausi meistrid ja tudengid. Nii kooli sees kui ka väljaspool arutati ja polemiseeriti alati Bauhausi eesmärgi ja olulisuse üle ning see jätkub tänaseni.
Näituse kuraator on Boris Friedewald. Näitus toimub koostöös Goethe Instituudiga.
Spetsiaalselt Tallinnas eksponeerimiseks on koostatud lisaväljapanek „Rudolf Paris – Bauhausi kunstnik Eestist“, mis käsitleb ainsa eestlasena Bauhausis õppinud Parise tegevust Weimaris ja vahetule selle järel. 1896. aastal Tartus sündinud kunstnik ja kunstiajaloolane Paris õppis aastatel 1922–1925 Bauhausi seinamaali töökojas Oskar Schlemmeri ja Vassili Kandinsky juhendamisel. Ta kuulus üliõpilasliikumisse KURI, mis nõudis radikaalset pühendumist abstraktsioonile, ning mängis Bauhausi revolutsioonilises kapellis.
Näitus „Kogu maailm on Bauhaus” jääb avatuks 4. oktoobrini 2026. Uuri lisa etdm.ee.
Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.
Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.
Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.
18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.
Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.
Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“
Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.
