Liisi Eesmaa, Aldo Järvsoo ja Maret Soom nullindate moest

Foto: Kalle Veesaar

SuperNoova oli iga-aastane Eesti moedisainerite konkurss, mis sai alguse 1999. aastal. Konkurss on läbi aegade olnud mitmetele moekunstnikele hüppelauaks ning andnud tõuke nende rahvusvahelisele karjäärile ja erinevatele väljakutsetele. Aga SuperNoova tõi kivi alt välja ka selliseid moetegijaid, kellest varem midagi kuuldud pole, alates 40-aastastest kesk-Eesti koduõmblejatest kuni välismaal moodi õppivate noorteni.

18. novembril algusega kell 17.30 räägib kuraator Anne Vetik Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avatud näitusel “Nulltuju. Eesti moe avangard 2000-2010” selle konkursi fenomenist SuperNoova korraldajate poolelt Maret Soomi ja võitjate hulgast Liisi Eesmaa ja Aldo Järvsooga. 

Maret Soom räägib, kuidas koolilaste moeetendusest sai Eesti moeelu suursündmus. Soom alustas kooliõpilastele mõeldud moešõude korraldamisega kaheksanda klassi õpilasena. Vaid mõne aastaga kasvas see Eesti moemaailma kõige olulisemaks sündmuseks. “2000ndate alguse moeskenel domineeris SuperNoova oma pööraselt ambitsioonika auhinnafondi ja rahvusvahelise žüriiga, see tõesti innustas meeletult pingutama. Auhinnafond oli vist 50 000 krooni ja keskmine palk 400 – siis oli see enam kui 100 kordne keskmine palk!” on meenutanud SuperNoova kahekordne võitja Tanel Veenre.

SuperNoova võitjate nimekiri on pikk ja enamuse neist on ka täna Eesti moemaailmas tegevad ja hinnatud, seekordses vestlusringis osalevad Liisi Eesmaa ja Aldo Järvsoo. 

2008. aasta SuperNoova vanema kategooria kollektsiooniga “Mirror Tetris” võitnud Liisi Eesmaa vaatab nullindatele tagasi suure tänutundega. “Need on minu loomingulise ja isikliku arengu fundamentaalsed aastad. Aastal 2000 olin ma alles teismeline ja möllasin loominguliste katsetusetega Tartu Kunstigümnaasiumis, aastal 2003 olin ma keskkoolis ja võitsin juba SuperNoova noorema katergooria ning sealt edasi ei olnud enam teist võimalust kui mood,” ütleb Eesmaa. “See on ajastu, kuhu kuuluvad julged ja komprimissitud ideed. Ja ka ilus-kole, kole-ilus-aga-äge-mõttemaailm. Ajastu kus suured moekeisrid olid Alexander McQueen ja Jean Paul Gaultier. Kui ma vaatan moetrende, siis just paljud selle ajastu ideed on taas oma kombitsaid levitamas.” Muide, kuldsed peegelkleidid SuperNoova võidukollektsioonist Mirror Tetris on eksponeeritud ka näitusel “Nulltuju. Eesti moe avagard 2000-2010”.

Kahel kohal SuperNoova võitjaks kuulutatud Aldo Järvsoo on aru saanud, et tema jaoks ei ole olemas konkreetset aastat ega trendi, mille järgi ta moodi loob. “Ma ei ole kunagi saanud aru aja määratlusest, minu jaoks on see konstruktsioon, mis ei puuduta mu loomingut. Tegelt ei puuduta aeg ka mind – eile, täna ja homme on sisuliselt mikrosekund universumis ning oluline on vaid konkreetne hetk, mis võib läbida miljoneid valgusaastaid ning lõpuks peegelduda teleskoobis!” ütleb Järvsoo.

Publik saab 18. novembril kell 17.30 algavast vestlusringist osa muuseumipiletiga. Lisainfo www.etdm.ee.

Sarnased artiklid

Kommentaarid