Moe- ja disainiekspertidest koosnev žürii on Eesti disainerite seast välja valinud nominendid, kes kandideerivad käesoleval aastal Kuldnõela ja Hõbenõela auhindadele. Kodumaa kõige mainekamate moeauhindade võitjad selgitatakse välja oktoobrikuise Tallinn Fashion Weeki raames toimuval Kuldnõela galal.

Eesti moedisaini auhinnaga Kuldnõel tunnustatakse silmapaistva moelooja järjepidevat tööd vähemalt viie viimase aasta vaates. Silmas peetakse kollektsioonide kvaliteeti ja funktsionaalsust, ajakohasust ja ilu, samuti pööratakse tähelepanu müügiedule ning ekspordivõimekusele. Kuldnõela kõrval antakse välja ka Hõbenõel, millega pärjatakse julge pealehakkamise, erakordse ettevõtlikkuse, särava idee ja energilise teostuse eest moelooja, kaubamärk või kollektsioon, mis on olnud viimase aasta kõige silmapaistvamaks komeediks meie moetaevas.

Kuldnõela žürii koosseisus Kristi Pärn-Valdoja, Kristina Herodes, Urmas Väljaots, Britta Ratas, Filippo Caroti, Krista Kodres ja Aljona Eesmaa on valinud nominentideks järgnevad moekunstnikud ja kaubamärgid:

Hõbenõela nominendid

Gita Siimpoeg, kaubamärgiga GITA

GITA loomingu aluseks on rüiu vaibatehnika sidumine rõivakunstiga, luues seeläbi vastandlike esteetikate ja põnevate faktuuride maagilise armumängu ning andes klassikalisele rõivalõikele uudse ja ootamatu lahenduse. Eri kangakaalude ja materjalide omavahelises vastuolus on parasjagu pinget ja mõnusat intriigi. Disainer peab oluliseks tuua looming inimesteni täislahendusena ning muusika, värvid, emotsioon ja lavaline lahendus on need, mis seovad kokku kuudepikkuse töö. GITA looming on loodud inimesele, kes ei karda erineda ega hallist massist välja paista, samas tasakaalustades kogu väljanägemist tagasihoidlikumate elementidega. Kollektsioonide taga seisab alati ka sügavam lugu, olgu see siis täis huumorit, tõsidust või intriigi – kel silma, see haarab loost kinni ja mõistab igat detaili kergleva arusaamaga.

Žüriiliige Kristina Herodes kommenteerib Gita Siimpoja loomingut järgnevalt: „Gita Siimpoeg pälvis tähelepanu viimasel Tallinn Fashion Weekil esitletud kollektsiooniga, mis võitis südameid energia, julguse ja terviklikkuse kombinatsiooniga. Oranž on üks keerukamaid moetoone, millele panus teha, ent mood polegi kindlasti maailm, kus ettevaatlikud valikud edu tooksid. Gita disainerikäekiri on valjuhäälne, nooruslikust energiast pulbitsev ja huligaanselt eksperimenteeriv. Värske vitaalsuseplahvatus, mida Eesti moeelu päris kindlasti salamisi ootas.”

Ennos, peadisainer Kersti Pohlak

Ennos on Pariisi ja Tallinna vahel loodud kodumaine rõivabränd, mille kõik esemed on toodetud Eestis. Kangaste valiku ja lõigete omavahelise mänguga tuleb välja peen segu skandinaavialikust minimalismist, tugevate joontega naiselikkusest ning kaasasündinud ja Ida-Euroopale omasest praktilisusest. Bränd keskendub igal hooajal selgelt üleriietele, mis nõuab aga tugevat rätsepatööd nii lõigetes kui viimistlusel. Sarnaselt toodetele on kaubamärgi jaoks tähtis ka visuaalne pilt, millele rõhutakse kampaaniapiltides, graafikas ja muus sarnases. Ennos teeb ka koostööd välismaisete kunstnike ja Eesti loovinimestega, et kogeda seeläbi värsket vaadet asjadele, mis tunduvad esialgu igapäevased ja märkamatud. Brändi peadisaineri Kersti Pohlaku sõnul sünnib seesuguses kooskõlas hea kombinatsioon, mis äratab tähelepanu nii kodus kui välismaal. Ennose eesmärgiks on hoida ka tugevat sidet oma klientuuriga, et tagada kvaliteet nii kangas kui lõikes ning tuua igal hooajal uute toodete kõrval müügile ka varasemad bestsellerid.

Žüriiliige Kristina Herodes kommenteerib Ennose loomingut järgnevalt: „Ennose moestuudio taga tegutsev Kersti Pohlak veetleb rafineeritud värskusega. Stiililt on tegemist väga globaalse käekirja ja mõttelaadiga autoriga ning avarale vaatele ja julgetele eesmärkidele on looming ka suunatud. Rõivaste unikaalsus peitub huvitavates siluettides, lõigetes ja detailides. Ennos kasutab moekeelt, mis kõnetab otsiva vaimuga intellektuaale terves maailmas.“

Eve Hanson

Eve Hansoni autorikollektsioon ühendab endas teadmised ja teadlikkuse, samuti ajatult jätkusuutliku disaini, mis pigem teenib eesmärki, kui et räägib lugu. Kuid iga kollektsioon jätkab sealt, kus eelmine pooleli jäi, olles kui läbi hooaegade rändav järjelugu. Lihtsate minimalistlike baasesemete kõrval on pilgupüüdjaiks efektsed ja ainulaadsed rõivad, mille loomiseks on kasutatud keerukamaid lõikeid, drapeerimist või spetsiaalselt kollektsiooni jaoks valminud graafikat. Nende rõivaste disainis on mugavus ühendatud stiiliga ning nii jääb rõiva kandjale otsustusvõimalus end kas vabalt või veidi sätitumalt tunda. Volüümikad ja kõnekad rõivad on loodud kestvatest, valdavalt naturaalsetest ja funktsionaalsetest materjalidest. Eve Hansoni kollektsioonide aluseks on monokroomne värvimaailm ning tähtsamateks fookuspunktideks on seatud nii kandmiskindlus kui kvaliteet, millest viimane saadab iga eseme teostust alates hoolikalt valitud kangast kuni viimse detaili ja õmblusteni välja. Varasemalt on Eve Hanson ainsa Eesti moekunstnikuna pälvinud kaks Kuldnõela auhinda.

Žüriiliige Kristina Herodes kommenteerib Eve Hansoni loomingut järgnevalt: „Eve Hanson kuulub Eesti kõige isikupärasemate minimalistide hulka. Tal on äratuntav oma esteetika ja puhas joon, millele ta ei karda lisada ka ootamatusi ning üllatavaid kannapöördeid. Pole juhus, et nii originaalset talenti on varasema loomingu eest pärjatud lausa kahe Kuldnõelaga. Samuti on moelooja teinud säravaid tegusid eri moemärkide taga, ise seejuures nähtamatuks jäädes. Hiljuti käivitatud omanimeline autorikollektsioon kuulub täiuslikult värskete moesähvatuste valdkonda, mille tunnustamiseks Hõbenõela auhind loodud ongi. Midagi uut moes, mis raputab eksperimenteeriva vormi ja kaasaegse avarusega, kuid millest kumab siiski selgelt välja võimeka moetalendi aastatepikkune kogemus ja põhjalikkus.“

Kuldnõela nominendid

Iris Janvier, loovjuht Arina Baranovskaja

Iris Janvier on Eesti moemaja, kus igas disainitud esemes põimuvad modernsus, funktsionaalsus ning hoolega läbi mõeldud detailid. Brändi filosoofiaks on luua mõistlike hindadega stiilseid naisteriideid, mis oleksid ühtaegu klassikalised ja uuenduslikud. Vastandite omavahelise sümbioosi loomiseks sulatavad Iris Janvieri disainerid traditsioonilised rõivaelemendid meisterlikult kokku uute tehnoloogiate ja luksuslike kangastega. Väljaspool hooaega eksisteerivat disaini luuakse inspireerivas koostöös noorte moeloojatega, tuues sellega naistemoodi värskust, põnevust ja uusi seisukohti. Piiritult kaasaegne on ka Iris Janvieri naiselikkuse tõlgendamine, mis väljendub ühtaegu nii päikeselises ja õrnas, kuid samas tugevalt geomeetrilises loomingus. Iris Janvieri kosmopoliitne moelooming on vallutamas ka maailma: tänaseks on brändi kollektsioonid esindatud New Yorgi, Berliini ja Moskva parimates elustiili- ja disainipoodides.

Žüriiliige Urmas Väljaots kommenteerib Iris Janvieri loomingut järgnevalt: „Iris Janvieri komeedivalgus laotus üle Eesti moetaeva nii umbes seitsme aasta eest ja võib öelda, et lausa üleöö. Keegi ei näinud teda tulemas, keegi ei teadnud kellega tegu on, kuid äkitselt olid ta kleidid kõikjal, alati veetlevate ja maitsekate daamide üll. Ja mis kõige olulisem, need kleidid nägid imelised välja ning suutsid esile tuua ka kandjaist parima! Põhjamaiselt skulpturaalsed, karged ning priid lihtsakoelisest ornamentikast, kuid samas üdini naiselikud ning kandjat kaunistavad, meeldivate materjalidega, mis isegi leheveerul paistsid paitavat, harmoneerudes võluvalt igaühe isikupära ning naturaalse siluetiga, timmides rõiva ego just kandjale parajaks. Virtuooslik.“

Kirill Safonov

Kirill Safonov on Eesti Kunstiakadeemia magistrikraadiga disainer ja Eesti Tekstiilikunstnike Liidu liige, kes on disainerina tegutsenud juba kahe dekaadi jagu – tema esimene kollektsioon tuli välja 1999. aastal. Safonovi erilise käekirjaga loomingut on saatnud ka rahvusvaheline edu ning tema loodud disaini on eksponeeritud näitustel ja erakollektsioonides üle maailma. Disaineri viimased kollektsioonid on olnud inspireeritud linnale omasest dünaamikast, naiselikkusest ja tänapäeva inimese identiteedist. Vaatamata brändi nooruslikule disainikeelele on Safonov oma käekirjas aga ka konservatiivne, luues kahe vastandliku maailma vahelist harmooniat. Safonovi kõik kollektsioonid on valmistatud Eestis ning loodud piiratud koguses, samuti on suurem osa disaineri loomingust esindatud tema Kadriorus paiknevas showroomis.

Žüriiliige Urmas Väljaots kommenteerib Kirill Safonovi loomingut järgnevalt: „Kirill Safonovil on lustlikult barokliku tunnetust, ülevoolavat dekoori ning elujaatavalt pulbitsevat vormi. Perfektne rõõmustama meie hinge, mida vaenab suure osa aastast siinsele laiuskraadile omane kaamos. Maitsekas ja vajalik slaavilik vürts Maarjamaa moeskeenel, et poleks ainult ühetaoline mulgipuder.“

Tanel Veenre, ehtebrändiga Tanel Veenre Jewellery

Tanel Veenre on ehtekunstnik, kes seisab kelmika ja unenäolise kaubamärgi Tanel Veenre Jewellery taga ning troonib vankumatult kodumaise ehtetaeva tippu. Kaubamärgi lipukiri „Unistuste kuningriik“ võtab kokku ka Veenre enda filosoofia – tema loodud ehted meelitavad uskuma muinaslugudesse ja imedesse, tiivulised merihobud ja kosmilise tolmuga kaetud kõrvamarjad on aga kui taasavastatud mälestus kaotatud paradiisist. Tanel Veenre ehete nurgakiviks on piiritu värvikaart ühes kõrgkvaliteedilise käsitööga ning loomingu taga seisab tugev kirg koos suure pühendumusega. Ehtekunstnik ise on sõnanud: „Ma usun muinasjuttudesse, fantaasiasse ja kujutlusvõime piiritusse. Ning ma tean, et ma ei ole oma usus üksi. Olgu need ehted võtmeks igaühe sisemisse paradiisi, unistuste kuningriiki.“ Tanel Veenre on oma loomingut esitlenud ligi 300 näitusel ja moeetendusel üle maailma, õpetanud ja andnud töötubasid mitmetes rahvusvahelistes ülikoolides ning on lisaks Eestile oma ehtebrändiga esindatud nii Euroopas kui ka Singapuris, Kanadas ja Hiinas.

Žüriiliige Urmas Väljaots kommenteerib Tanel Veenre loomingut järgnevalt: „Tanel Veenret on õnnistatud ainukordse multitalendi andega. Murdnud esile fotograafina, tõestades SuperNooval end pulbitseva moemaagina, ajakirjanikuna kütkestanud oma sõnaseadmiskunstiga, hoolitsenud Kunstiakadeemias järelkasvu eest ning paisunud meie ehtekunsti titaaniks. Tema looming pole jäänud galeriiseinu kaunistama, oodates suure karakteriga erakordseid daame, vaid osanud malbelt leida tee iga Eesti naise südamesse ning loonud meie meelele sobivaima ehtevormi. Veenre legendaarsetel kõrvamarjadel on väge rõõmustada sadu kandjaid ning tuhandeid kõrvapaare. Muinasjutuliselt meeldiv, käegakatsutavalt lähedane.“

Kuldnõela ja Hõbenõela kollektsioonid jõuavad lavale sügisese Tallinn Fashion Weeki raames, 16. oktoobril Kultuurikatlas toimuval Kuldnõela galal.

23. veebruar on traditsiooniliselt pühendatud Eesti disainile. Juba 11. korda tähistatakse Eesti disaini päeva, mille raames kutsub Eesti Disainerite Liit üles tutvuma disainiharidusega, uudistama avatud stuudiotes, osalema töötubades ning märkama enda ümber Eesti disainerite loomingut. 

Vahetult enne Eesti Vabariigi aastapäeva on sümboolne hetk rääkida Eesti loovusest, identiteedist ja disaini rollist ühiskonna kujundajana. Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova rõhutab kvaliteetsete toodete ja lahenduste rolli: “Kohaliku disaini toetamine on praegu olulisem kui kunagi varem: see tugevdab korraga nii majandust, kultuuri kui ka ühiskonna säilimis- ja vastupanuvõimet.”

Rahvusvaheliste korporatsioonide eelistamise asemel saab igaüks panustada kohaliku kultuuri kestvusesse läbi kodumaise kauba soetamise ning siinsete teenuste tarbimise. “Eesti disainiettevõtted tegutsevad väikese turu tingimustes, kus iga ost ja tellimus aitab hoida elus kohalikke stuudioid, töökohti ja oskusi. See on otsene investeering majandusse, mis jääb siia – mitte globaalsetesse tarneahelatesse,” võtab Gurjanova kokku vajaduse panustada siinsetesse ettevõtetesse.

Disaineri amet tähendab põhjalike teadmiste, praktiliste oskuste, spetsiifiliste töövahendite käsitluse oskuste, protsessijuhtimise, materjali-alaste eriteadmiste, kultuurilise konteksti ja klientuuri psühholoogia tunnetamise kombinatsiooni. Disaineri karjäärile paneb märgilise aluse erialast õpet pakkuv kõrgkool, kus kogenud juhendajate käe all saab lisaks teadmiste omandamisele ka eksperimenteerida ning luua uuenduslikke lahendusi.

Eesti disaini päev on küll üks kord aastas – 23. veebruaril – kuid temaatiline programm on laotatud pikema perioodi peale, et publik saaks külastada mitmeid stuudioid. Erinevatel päevadel avavad oma töökoja uksed erinevate valdkondade disainerid. Näiteks PUHU tegeleb maailmas üha haruldasemaks muutuva klaasipuhumisega, IKIGI loob uuskasutatud materjalidest tarbemärkmikke ning tutvustab kliistiirpaberi valmistamist. Ehtekunstnikud ja -disainerid Krista Lehari ning Birgit Skolimowski näitavad oma loomingulist tööruumi, mis asub legendaarses ja ajaloolises ehtekunstnike majas aadressil Hobusepea 2. 

Tippkvaliteeti pakkuv rõivabränd Guild kutsub kõiki külla tutvuma mõõduülikonna kontseptsiooniga. Reet Aus ja Stella Soomlais on asutanud uue stuudipoe ning koos mitmete disaineritega toimub vestlusring ja melu. Eesti Disaini Maja kui ainuke 100% kohalike brändide loomingut pakkuv pood terves maailmas kutsub disainiga tutvuma pidulikuma meeleolu saatel. Ning Solaris keskuses avatakse disainikoolide väljapanek, mis jääb avatuks kuni 15. märtsini.

Tutvu programmiga siin! 

Eesti disainkudumite bränd Ärni Blum avas hiljuti Telliskivi Loomelinnakus oma esimese minimalistlikult luksusliku stuudiopoe. “Tagasi vaadates pean end aegajalt näpistama, et mõista, kui suureks Ärni tänaseks kasvanud on,” ütleb Portailile oma teekonda jagav moemärgi looja ja disainer Johanna Paiste.

Johanna kirg ja hobi on alati olnud kudumine, kuid plaani oma kudumisbrändi luua tal ei olnud. “Tegime mulle 2017. aastal sõbranna tungival soovitusel sotsiaalmeedia kontod. Ta arvas, et minu kudumitele võiks huvilisi olla,” meenutab naine. Ja huvilisi tuli tõepoolest palju.

Kodukootud katsetustest luksuskudumiteni

Alguses oli kõik väga kodukootud. Johanna tegutses NirgiWabriku nime all, mis oli naljaga pooleks tehtud väike ettevõtmine. Aja jooksul kasvas aga kudumisfänni huvi keerukamate ja põnevamate lahenduste vastu ning loomesse jõudsid kampsunid ja muud rõivad.

Kuus aastat tagasi, kui perre sündis teine laps, pidi Johanna otsustama, kas lõpetada tegevus või otsida abilisi. Ennast tundes, ei suutnud ta kudumisest loobuda. “Mõtlesin, et proovime edasi minna ja nii hakkas lumepall veerema. Tulid kudujad, edasimüüjad ja asi muutus tõsisemaks.”

NirgiWabriku läbis rebrändingu ja ellu tärkas Ärni Blum, mis sai nime Johanna vanaisa järgi. Brändi keel muutus selgemaks, identiteet tugevamaks ja suund küpsemaks. Kuid käsitöö, ajatus, materjalide kvaliteet ja teadmine, et kudum on päriselt väärtuslik, on jäänud. “Kõik on tulnud orgaaniliselt entusiasmi, järjepideva töö ja armastuse läbi,” ütleb naine. Tänaseks on suurest kirest kudumise vastu kasvanud omanäoline Eesti bränd, millel on tootmisstuudio Saaremal ja nüüd ka stuudiopood pealinna loomelinnakus.

Ruum, kus kohtuvad avarus ja inspiratsioon

Johanna unistas salamisi oma stuudiopoest aastaid. Püsikliendid olid juba pikka aega soovinud temaga kohtuda, et loomingut selga proovida, valida materjale, arutada erimõõte. “Varem pidin leidma loovaid lahendusi ja kohtuma mujal. Kui neid kohtumisi tekkis üha rohkem, sain aru, et nüüd on aeg,” ütleb Johanna.

Soov oli luua mitte lihtsalt pood, vaid koht, kus inimesed tulevad kokku ja kogevad midagi erilist. Kui ta Telliskivis asuvat ruumi nägi, tekkis äratundmine ja miski muu ei tundunud enam õige. “Siin liikudes annab keskkond energiat ja inspiratsiooni. See on elus ja loov, täpselt nagu soovin, et Ärni oleks.”

Kuldse kesktee otsingul

Suurim rõõm kogu sel teekonnal on Johanna sõnul Ärni Blumi fännid – inimesed, kes austavad ja hindavad seda, mida ta teeb. “Eriti liigutav on, kui klient tuleb poodi tagasi ja jagab, kuidas komplimendid on garanteeritud,” ütleb disainer.

Ettevõttega kaasnevad ka omad väljakutsed. Johanna tõdeb, et kahe väikese lapse kõrvalt ei ole ettevõtte juhtimine kerge. Tema südameasjaks on jätkusuutlikkus ja tellimuspõhine tootmine, tellimuste arv on aga ületanud füüsilised võimekused. “Otsime kuldset keskteed, kuidas kasvada suuremaks nii, et kliendid oleksid rahul, kvaliteet kompromissitu, tootmine eetiline ja jätkusuutlik ning samaks ei põleks me ise läbi,” räägib Johanna. Oma asja ajamine on õpetanud, et kasv ei tähenda alati kiiremini liikumist, vaid targemaid otsuseid.

Tulevikku vaadates on Johanna soov viia Ärni lugu ka Eestist kaugemale. “Kui meie tootmisvõimekus on stabiilne, unistan alustada ekspordiga. Usun unistamisesse ja manifesteerimisse, tuleb uskuda endasse ja teha oma asja,” on Johanna sõnad.

Ärni Blumi stuudiopood ootab külalisi Telliskivi Loomelinnakus T-R kell 11–18 ja L 11–15.