Foto: Sadu-Triste Juurikas
Trio muusika on inspireeritud erinevatest meloodiatest – töötluste aluseks on lisaks rahvalauludele ka 20. sajandi eesti heliloojate looming, samuti kaasaegne eesti pop-muusika.
“See on selles mõttes hästi huvitav kogumik lugusid, et ega neid muud eriti ei seo kui see, et nad on kõik Liisi lauldud ja selles ühtlases minimalistlikus seadekastmes,” avab albumi tausta Sander Mölder. “Ja lisaks on ühendavaks jooneks eesti keel, aga taustad lugudel on ju väga erinevad — on üks saartelt pärit hällilaul; keegi ei tea päris täpselt, kust tuleb “Meil aiäärne tänavas” meloodia, siis on üks eurolaul ja üks peaaegu, et neile mõlemale vastandiks olev punkbändi hitt. Samas, kui nii mõelda, siis muidugi seob neid lugusid õige palju.”
“TIKS 054” on kuulatav voogedastusplatvormidel. Lood arranžeerisid Liisi Koikson, Marti Tärn, Sander Mölder, miksis Kaarel Tamra ning masterdas Tony Lindgren Rootsist.
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.
