Foto: Sadu-Triste Juurikas
Trio muusika on inspireeritud erinevatest meloodiatest – töötluste aluseks on lisaks rahvalauludele ka 20. sajandi eesti heliloojate looming, samuti kaasaegne eesti pop-muusika.
“See on selles mõttes hästi huvitav kogumik lugusid, et ega neid muud eriti ei seo kui see, et nad on kõik Liisi lauldud ja selles ühtlases minimalistlikus seadekastmes,” avab albumi tausta Sander Mölder. “Ja lisaks on ühendavaks jooneks eesti keel, aga taustad lugudel on ju väga erinevad — on üks saartelt pärit hällilaul; keegi ei tea päris täpselt, kust tuleb “Meil aiäärne tänavas” meloodia, siis on üks eurolaul ja üks peaaegu, et neile mõlemale vastandiks olev punkbändi hitt. Samas, kui nii mõelda, siis muidugi seob neid lugusid õige palju.”
“TIKS 054” on kuulatav voogedastusplatvormidel. Lood arranžeerisid Liisi Koikson, Marti Tärn, Sander Mölder, miksis Kaarel Tamra ning masterdas Tony Lindgren Rootsist.
An-Marlen sõnas, et ühise loo plaan õhus juba pikemat aega. Stuudiosse jõuti aga üsna juhusliku tööprotsessi kaudu: esmalt prooviti kirjutada hoopis teist pala, ent kui Kermo Murel mängis ette ühe oma demo, tekkis äratundmine kiiresti. Peagi liitus protsessiga Markus Palo ning lugu sai stuudios konkreetse kuju.
Murel kirjutas „Tähtede eest” refrääni esmase versiooni koduses köögis, ent pala arenes edasi Berliinis koos produtsent boipepperoniga. Singli produtseerimisel osalesid lisaks boipepperonile ka Markus Palo, kes on mõlemad seotud mitmete nüüdisaegse Eesti popi ja elektroonilise muusika projektidega. „Tähtede eest” liigubki selles vahevööndis, kus meloodiline pop, klubikultuuri energia ja väikese traagikaga laetud romantika kohtuvad ilma liigse seletamisvajaduseta.
Loole valmis ka muusikavideo, mille režissöör on Loviisa Jännes. Video asetab artistid liminaalsetesse, kergelt düstoopilise atmosfääriga ruumidesse, kus poploo tähesära ei ole mitte niivõrd efekt, kuivõrd seisund.
EP-l kohtuvad isiklikud lood ja akustilistel instrumentidel põhinev produktsioon. “EP on justkui pilguheit minu kahe viimase aasta sisemaailma, peegeldades mõtteid ja tundeid perioodist, mil õppisin ennast ja inimesi minu ümber paremini mõistma,” räägib Andreas. “Me kõik jätame teineteisse silmale nähtamatuid jälgi ja selle lühialbumi kirjutamise protsess oli minu kihk omadega toime tulla.”
Osa EP vokaale on salvestatud Hispaanias perereisil olles sülearvuti mikrofoniga. “Algselt mõtlesin materjali kvaliteetsemalt sisse laulda, kuid siis taipasin, et just see toetas laulusõnade toorust ja ausust,” avab Andreas. See valik – rohkem instinkt kui strateegia – on kujunenud üheks plaadi iseloomulikuks jooneks.
Kuula Andrease uut albumit Spotifyst!
