Kitty Florentine on alternatiivartist, kelle muusika tantsib raskel bassil ja alternatiivsetel helimaastikel. Ta on pälvinud Raadio 2 Aasta Debüüdi auhinna ning tema debüütalbum „Maladaptive Daydream” oli nomineeritud Eesti Muusikaauhindadel indie/alternatiivalbumi kategoorias. Hoolimata lühikesest tegutsemisajast on ta lummanud oma kontsertidega kuulajaid nii kodus kui võõrsil, olles osa suurimatest festivalidest Eestis ning andes kontserte Itaalias, Tšehhis, Norras, Leedus, Soomes, Ameerikas Ühendriikides ning Hollandis.
Kitty Florentine’i uus singel „Balance” toob esile tihti esinevat valearusaama, et tasakaal tuleneb turvalisusest. „Reaalsus seisneb minu jaoks vastupidi, pidevast liikumisest, muutumises ja riskimises. Tasakaalu loob ringlus, mis omakorda tagab arengu,” selgitab artist loo tagamaid.
Lugu ise sündis koostöös Tšehhi produtsent Aid Kidiga, kellega esimene kohtumine leidis aset Milanos, kus mõlemad artistid erinevate projektidega esinesid. Stuudiosse jõuti järgmise kohtumise käigus kui Kitty Prahasse esinema läks ning stuudios ei läinud kaua kuni leiti ühine helikeel. Antud laul on esimene singel kahe artisti poolt ilmuvalt samanimeliselt EP’lt, mis ilmub käesoleva aasta kevadel.
Kuula Kitty Florentine’i uut singlit „Balance” Spotifyst.
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.