Foto: Kaisa Nele Hendla
„Koostöö tekkis tegelikult läbi minu mixija ja masterdaja José Diogo Neves’i, kes on mõlema artistiga juba pikemat aega töötanud,” räägib Kitty Florentine. Mulle meeldib väga mõlema artisti ruumitunnetus muusikas ja selline maastikulisest tekstuurist inspireeritud helikeel. Nende muusikas on tajuda Islandit, sellest ka remixialbumi nimi tõlkes “Islandi maastiku remix”. Ühendust võttes selgus, et ka neid kõnetas ja inspireeris see mõte. Mäletan kuidas esimest korda Toniku remixi kuulasin keset Nõmme metsa ja pidin ruttu koju liikuma, sest külmavärinad olid nii suured, et pidin tuppa sooja minema!”
„Üks õhtu peale remixi palvet ja stemmide saamist uinusin ja nägin unes muusikat – enda uut versiooni loost „Inside”. Seda ei juhtu väga tihti, aga seekord läks nii,” naerab produtsent Tonik Ensemble. „Minu jaoks oli kõige märgatavaks detailiks lugude puhul Kitty eristutav vokaal – proovisin leida põhiakordidele harmooniad, mis sobiksid ja leida balansi meie kahe muusikaliste maailmade vahel. Olulisteks elementideks said kindel ja järjepidev rütm, kuid õrn helimaailm,” täpsustab Ruxpin.
Kuula värskelt valminud muusikapalasid siit!
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.
