Tallinna Fotokuu raames toimub 5. septembrist kuni 31. oktoobrini rahvusvaheline linnaruumi näitus kuuel pinnal Kaubamaja ristmiku ümbruses. Üleküllastatud linnakeskkonnas otsib näitus viise, kuidas pakkuda möödujatele kunsti kaudu pausihetki ning avada uusi vaatenurki harjumuspärasele linnakeskkonnale.

Linnaruumi näitusel osalevad kunstnikud on Elo Vahtrik (EE), Eva Stenram (SE/GB), Giovanna Petrocchi (IT), Mare Tralla (EE), Mia Dudek (PL) ja Sigrid Viir (EE). Näituse kuraatorid on Kati Ots (EE) ja Trine Stephensen (NO).

„Kõik sai alguse asukohast – see pani paika ruumilise mastaabi ja ka teemad, millega tegeleda. Kaubamaja ristmik on visuaalselt ja ajalooliselt väga laetud paik, kus põimuvad eri ajastute kihid ja Tallinna identiteedi olulised sümbolid,“ sõnas kuraator Kati Ots. „Ühel pool on Kaubamaja, teisel pool Viru Keskus – kaks eri ajastu kaubandusarhitektuuri tähist. Endise Eesti Kunstiakadeemia krundile on kerkimas uus kõrghoone, Viru Keskuse terrassil seisab Hämarik ning ümberringi liigub lakkamatu inimvool, maa all ja peal. See on monumentaalne keskkond – mitte pelgalt mastaabi, vaid ka tähenduse ja visuaalse intensiivsuse poolest.“

Kuus kohaspetsiifilist teost paigutatakse Kaubamaja ristmiku ümbrusesse, kus need sekkuvad linnaruumi mitmel tasandil, hõivates pindu nii inimeste tavapärastes liikumiskohtades kui paikades, kuhu pilk tavaliselt ei satu. Sarnaselt on mitmekesine ka kunstnike valik.

„Valisime osalejate hulga teadlikult väiksema, et saaksime töötada põhjalikult ja kohaspetsiifiliselt. Kõik näitusetööd on loodud spetsiaalselt Kaubamaja ristmiku jaoks ning eri põlvkondadest ja rahvusest kunstnikud toovad näitusele enda isiklikud vaatenurgad ja suhestumise ruumiga,“ sõnas näituse kuraator Trine Stephensen.

„Näitus käsitleb fotograafiat meediumiüleselt – kõik teosed lähtuvad fotograafiast, kuid väljendusvorm ulatub installatsioonidest ja digitaalsetest kollaažidest kuni skulpturaalsete objektideni. Uurime, kuidas foto saab toimida mitte ainult visuaalse kujutisena, vaid ka skulpturaalse elemendina, mis loob ruumi ja sekkub selle kogemisse,“ lisas Stephensen.

Rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal Tallinna Fotokuu toimub tänavu kaheksandat korda, kestes 5. septembrist 31. oktoobrini.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.