Juba homme, 27. veebruaril avaneb Viru Keskuse aatriumis Eesti Kunstiakadeemia moe-, tekstiili- ja aksessuaaritudengite eksperimentaalvormide näitus “KARDINAALNE”. Moekunstnik Liisi Eesmaa ja visuaalkunstnik Flo Kasearu juhendamisel sündinud loomeprojekt tõstatab küsimuse kardinaalsete muutuste vajadust materjalide taaskasutuses.

Läbi kaheksa aasta toimunud eksperimentaalvormide näituste missiooniks on kujunenud materjalijääkide õiglane, loominguline ja inspireeriv kasutamine disainis. Aina teravamalt püsituva probleemi tuules tuli sel korral autoritel dekonstrueerida enda jaoks kardinad ja luua neile uus identiteet. Protsessi käigus äratasid EKA tudengid ellu 18 eksperimentaalset organismi, millest igaüks jutustab kardinaalselt eri lugu kuid kõik toetavad sama eesmärki – teadvustada meid ümbritseva kesskkonna olukorda ning leida võlu asjadest, mille parim enne on juba möödas. Algmaterjaliks olid seejuures Sunoreki ja Avaeksperdi tootmisest ülejäänud aknaribid, voldikkardinad ning rulood. Lisaks visioonile ja suurele materjalihulgale, käis protsessiga kaasas ka pöörane hulk tööd – näiteks neelas  teos “Tants habemenugadel” 150 meetrit metallribi ja 419 kruvi ning “Dardin” nõudis 12 tundi üksnes materjali lihvimiseks. Selleaastasesse installatsiooni disaini on kaasatud ka EKA noored sisearhitektid, kes lisaks näituse kujundusele panustasid ka targa materjalikasutuse läbimõtlemisele. Näiteks on infotahvlid seejuures loodud käsitrükki kasutades, võimaldades ellimineerida vinüülkleepsude kasutuse.

Moedisainer ja valminud vormide juhendaja Liisi Eesmaa sõnab: “Seekordse kursuse üks keerulisemaid küsimusi oli, kuidas panna suhteliselt tuim ja kandiline kardinajääk voolama, roomama ja lendama – luua millestki nii tehislikust midagi orgaanilist ja dünaamilist? Läbi lõputute katsetuste ja puudulike unetundide ärkasid ellu pööraselt põnevad mutant-karakterid. See kursus oli tõeline seiklus ja äge oli olla sellise segase ekskursiooni üks juhte!”. 

“Mul oli see kord juhendada kardinaalselt super kamp! Eksperimentaalvorm õpetab lisaks kardina tagant välja mõtlemisele ka hindama oma kardinaalselt ägedate kursusekaaslaste olulisust, kes üksteist läbi loomeprotsessi julgustavad,” nentis kunstnik ja juhendaja Flo Kasearu.

Näitust võõrustab eksperimentaalvormide pikaajaline partner Viru Keskus. Keskuse turunduse- ja kommunikatsioonijuhi Kristel Sooaru mõtestab partnerlust järgmiselt: “Teame kõik, et moe- ja tekstiilitööstuse keskkonna jalajälg on üks suuremaid, samas on hulgaliselt väljakutseid materjaliringluse tehnoloogiate ja laiemalt tarba tarbimise osas. Seetõttu on meil heameel teha koostööd EKAga, kes suunab tudengeid läbi vormimängude mõtisklema oma tegevuse sisulise vastutuse peale ning samas suudab selle mõtteprotsessi vormistada visuaalselt huvitavaks lahenduseks. Kutsume kõiki seda ideede tulevärki nautima ning mõtisklema igaühe isikliku jalajälje ja vastustuse peale”.

Teosed on eksponeeritud ligi neljameetristel taaskasutatavatel kangapannoodel, mille autoriks on tunnustatud moefotograaf Riina Varol. Antud ekspositsioon annab külastajale võimaluse aktiivselt kaasa mõelda tarbimisühiskonna kriitiistele aspektidele, viies vaataja omamoodi võimaluste inspiratsioonirännakule.

Näituse “Kardinaalne” avamine leiab aset Viru Keskuse aatriumis 27. veebruaril, kell 16.00 ning jääb avatuks 12. märtsini. Näituse külastus on tasuta.

Kunstnikud: Helina Raud, Jürgen Sinnep, Hanna Eliise Lahe, Angela Aavik, Meeli Kombe, Anjali Venkatasubramanian, Eleonor Tingas, Pauline Ööpik, Morgan Kinna, Karmel Kibena, Lilli Ann Linno, Anna Maria Teras, Hannabel Kaal, Ringo Roots, Rose-Marie Riitsalu, Vivian Vuks, Epp Vislapuu.

Sisearhitektid: Linda Marie Zimmer, Emily Marin, Simona Aleksandra Porta, Marcus Kask, Susann Vahe, Anni Kärmik, Caitlyn Kesa, Arnold Zagurski, Villem Reimann, Kairi Mändla, Christine Rõõm, Nelelis Tasa.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.