Kai kunstikeskuse 2024. aasta näituseprogrammi avab Tuomas A. Laitineni ja Kristina Õlleki esimese koostööna valminud näitus “Tsüanookeanid”. 

Näitus võtab fookusesse mereökoloogia, kliimamuutused ja liikide kohanemise, mõtiskledes ühisest vastutusest meie kõigi lahutamatuks osaks oleva planeedi ees. Omavahelises dialoogis loovad Õllek ja Laitinen veeauru ja ultraheliga sünergilise installatsiooni, mis võib sarnaneda veealuse kogemusega. 

“Kristina ja Tuomase praktikas on mitmeid sarnaseid teemasid, millega nad on oma fookusest lähtuvalt aastaid tegelenud. Kokku saavad teravad keskkonnateemad Läänemere näitel ning uurimus liikide kohanemisvõimest võimalike tulevikustsenaariumite jaoks. Mõlemad kunstnikud olid ühisest koostööst vaimustuses ning näituse jaoks valmis kummaltki seeria uusi teoseid. Eriti hea meel on selle üle, et Laitineni uue Jaapanis filmitud kaheksajala video maailma esilinastus toimub just Kais,” toob välja näituse kuraator Karin Laansoo. 

Kunstipreemia ARS Fennica 2023 nominent Tuomas A. Laitinen on hetkel üks tuntumaid Soome kunstnikke. Laitinen on aastaid uurinud peajalgsete käitumist, vaadeldes liikide kujumuutmis- ja kohanemisvõimet. Kais on tervikuna eksponeeritud tema 2016. aastal alustatud klaasist skulptuurid seeriast „Ettepanek kaheksajalale“, kusjuures uusimad neist on valminud 2024. aastal.  Lisaks toimub kunstniku 2023. aasta detsembris Okinawa teadus- ja tehnoloogiainstituudis filmitud teose esmaesitlus, mis jälgib, kuidas kaheksajalad kohanevad neile eluruumiks ja mänguasjaks pakutud klaasskulptuurides. 

Kristina Õlleki viimase kuue aasta loomingu võtmekohaks on mereökoloogia, lähenedes sellele erinevate juhtumiuuringute kaudu nii teaduslikult, spekulatiivselt, isiklikult kui geopoliitiliselt. Kai näituse jaoks loodud uued fotod ja installatsioonid keskenduvad Läänemerele ning selle madala hapnikusisaldusega “surnud tsoonidele”.  Ruumi keskse ja läbikumava konstellatsioonina ripuvad kunstlikult kasvatatud meresoolast, tsüanobakteritest ja rohelisest fluorestseeruvast pigmendist koosnevad teosed. Veega täidetud akvaariumites kasvab ja kohaneb Õlleki soolainstallatsioon kogu näituse vältel.

Laupäeval, 27 jaanuaril kell 14 toimub näitusel avatuur koos kunstnikega. 

Näitus “Tsüanookeanid” jääb avatuks 4. augustini 2024. 

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.