19. augustist kuni 27. novembrini on Kai kunstikeskuses avatud Merike Estna personaalnäitus “Muld ei hoia meie armastust”. Näitus on kunstniku omamoodi mini-retrospektiiv, kus on eksponeeritud nii mahukad seeriad uusi teoseid kui ka paljud varem Eestis esitlemata tööd. Viimaste seas näiteks spetsiaalselt Estna 2019. aasta Moderna Museet Malmö näituse jaoks valminud suuremõõtmeline maal “Ohustatud aegade ookean” ja esmakordselt 2021. aastal Londonis Bosse & Baum galeriis näidatud käsitsi kootud mastaapne vaip “The House of the Tragic Poet”. 

Kunstnik on loonud näitusele totaalse keskkonna, mille elemendid on lisaks maalidele tekstiilist, mesilasvahast, puidust, klaasist ja keraamikast installatsioonid ning heli. Merike Estna on tuntud maali mõiste julge avardajana, kes loob oskuslikult etenduslikke maailmu, mis haaravad vaataja täielikult endasse. Kai näitus paistab silma erilise materjalikäsitluse poolest: näiteks on teostes eksperimenteeritud põletusega tekstiilil ja puidul. Liikudes paindlikult kaasaegse kunsti, käsitöö ja Eesti folkloori traditsioonide vahel, moodustub näitusel lummav tervik. Estna loomingut iseloomustab ajamahukate ja traditsiooniliste tehnikate kombineerimine kaasaegsete materjalide ja teemadega. Pintsli ja lõuendi kõrval on kunstniku töövahenditeks olnud nii tätoveerimismasin, tikkimisnõel kui ka elav tuli.   

Merike Estna on üks olulisemaid kaasaegseid kunstnikke Eestis, kelle jätkuv uurimus maalimisest kui loometööst ja väljendusviisist põhineb kriitilisel ja kontseptuaalsel lähtekohal ning sügaval austusel oma eriala vastu. Viimase 7 aasta jooksul on kunstniku fookus olnud olulisel määral rahvusvahelisel areenil, millest annavad tunnistust ülesastumised Bosse & Baum galeriis (London), Karen Huberi galeriis (Mexico City), Art in Generalis Performa biennaali raames (New York), Kunstraumis (London), kim? Kunstikeskuses (Riia), Kiasmas (Helsingi) ja Moderna Museet Malmös (Malmö). Kai kunstikeskuse näitus on kunstniku esimene suurem institutsionaalne väljaastumine Eestis peale 2014. aasta isikunäitust Kumus. 

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.