Foto: Kadri Voorand | Stina Kase.

Kadri Voorand ja Tuulikki Bartosik maailma suurimal jazzmuusika esitlusfestivalil 

Suurim jazzivaldkonna kogunemispaik, iga-aastane esitlusfestival ja konverents jazzahead! kuulutas välja oma selleaastase programmi. CLUBNIGHT programmis astuvad esmakordselt ühise programmiga üles Balti kollektiivid. Eestit esindab Kadri Voorand koos Mihkel Mälgandiga. Lisaks astub põhiprogrammis üles Eesti-Rootsi koosseis Tuulikki Bartosiki ja Svante Söderqvist trio – The Rocket. 

Kadri Voorand on mitmekülgne vokalist, pianist ja helilooja, kelle kirglik esitus on pälvinud rohkelt heakskiitu nii kodu- kui välismaal. Selle oluliseks tõestuseks on tema viimane album, mille andis ta välja legendaarse plaadifirma ACT alt. Jazz laiemalt kui imrovisatsiooniline stiil võlub Kadri Voorandit spontaansusest tekkinud kõrge energiaväljaga. 2020. aastal tunnustas Eesti Jazzliit koosseisu “Kadri Voorand in duo with Mihkel Mälgand” aasta jazzansambli tiitliga. Kontserdireisid on teda viinud esinema mainekatele festivalidele üle maailma, sealhulgas näiteks Pori Jazz Soomes, Jazz Baltica Saksamaal, EFG London Jazz Festival Inglismaal, Cheltenham Jazz Festival Inglismaal, Tampere Jazz Happening Soomes ja Bejing Nine Gates Jazz Festival Hiinas.

The Rocket (SE/EE) ühendab sujuvalt Rootsi Svante Söderqvisti trio (pianist Adam Forkelid ja trummar Calle Rasmusson) ning Eesti-Rootsi akordioniuuendaja Tuulikki Bartosiku. Ansambli eesotsas on Svante Söderqvist, kelle isikupärane käekiri avaldub kontrabassi, tšello ja kohati ka sõnadeta vokaali kaudu. Tema hingestatud kompositsioonid loovad aluse koosseisu muusikalistele otsingutele. Tuulikki Bartosik rikastab neid väljendusrikka akordionikäsitsuse ja nüansirohkete elektrooniliste efektidega. Sulandades akustilisi ja elektroonilisi elemente, sillates vana ja uut ning põimides tuttavat ootamatuga, loovad need neli mitmekülgset muusikut koos uue dünaamilise terviku. Koosseis asutub üles ka peatselt saabuva Tallinn Music Weeki jazzilaval.

jazzahead! toimub alates 2006. aastast Bremenis, Saksamaal, hõlmates messi, konverentsi ja esitlusfestivali programmi. 24.–26. aprillil 2025 tuleb jazzimaailm kokku, et luua kontakte, vahetada mõtteid, osaleda konverentsidel ja paneelidel ning kogeda ametlikus programmis 38 showcase kontserdi ning CLUBNIGHT programmi. Aastal 2024 oli festivalil ligi 3000 professionaalset osalejat 66 riigist ja 15 000 tavakülastajat. jazzahead!i peetakse maailma suurimaks jazzisündmuseks, kus kohtuvad kõik selle valdkonna peategelased – muusikud, plaadifirmad, agentuurid, festivalide korraldajad, programmijuhid ja meedia esindajad. Kogu programm on leitav jazzahead.de.

Veel sarnaseid artikleid


Pärnu DISAINI päev
Foto: Pärnu DISAINI päev

Pärnu DISAINI päev küsib, kas disain toidab

Mis juhtub, kui vaadata toitu mitte ainult kui midagi, mida saab süüa, vaid kui midagi, mis kujundab meie keha, harjumusi, ruume, reise ja isegi identiteeti? Just seda küsib tänavune Pärnu DISAINI päev. 14. novembril neljandat korda toimuv sündmus võtab tänavu fookusesse toidu ning uurib, kuidas söögiga seotud valikud kujundavad meie keha, harjumusi, ruume ja elustiili.

Pärnu DISAINI päev toob oma põhipäeva keskmesse kolm vestlust. Siim Savisaar, Siim Kabrits ja Sirli Rosenvald arutlevad toidu, tervise ja tuleviku toitumisvõimaluste üle. Hele-Mai Alamaa, Mart Haber ja Toomas Volkmann avavad toidudisaini kui kunstivormi, otsides kokkupuutepunkte maitse, lauakatmise ja fotograafia vahel. Tõnis Siigur, Anni Arro ja Ott Tomik vaatlevad aga restorani tervikliku elamusena ning arutavad Pärnu potentsiaali gastronoomilise sihtkohana.

Pärnu DISAINI päev ulatub ka vestlusringidest kaugemale. 14. novembril kell 12–18 toimub Pärnu Keskuses Eesti disainerite loomingut koondav DISAINIturg, Rainer Aavik viib huvilised linnaruumi avastama ning kohalikud stuudiod, poed ja restoranid pakuvad töötube, kohtumisi ja maitseelamusi.

Eelprogramm algab juba 6. novembril Koputa 3x stuudios vestlusega „Kas DISAIN toidab?“, kus Britta Ratas, Marko Ala ja Helena Kerstina Veensalu räägivad loomeettevõtluse praktilisest poolest – rahast, riskidest ja loominguga elatise teenimisest.

Tutvu Pärnu DISAINI päeva programmiga: parnudisainipaev.ee/programm. 

Veel sarnaseid artikleid


Heleza
Foto: Martin Kosseson

Heleza andis välja albumi „mis oleks võinud olla?“

Pärast poolteist aastat suuri muutusi isiklikus elus jõudis Heleza oma seni kõige isiklikuma peatükini – ilmunud on tema uus täispikk album „mis oleks võinud olla?“. Üheksast loost koosnev album võtab kokku viimase pooleteise aasta Heleza elust: ühe pika suhte lõppemise, iseseisvumise, ebamugavad eneseanalüüsid, valu ja hirmud, aga ka iseenda uuesti tundmaõppimise. See on lugu sellest, kuidas millegi lõpp võib aja jooksul osutuda hoopis uue alguse lähtepunktiks.

„mis oleks võinud olla?“ sündis perioodil, mil Heleza pidi enda jaoks uuesti lahti mõtestama nii armastuse, läheduse kui ka suhte iseendaga. Muusikast sai selle protsessi jooksul koht, kuhu panna tunded, millele muul moel oli keeruline kuju anda. „Minu arust on ilus panna muusikasse enda valu ja hirme, et lõpuks neist tunnetest lahti lasta, sest just see on viis, kuidas ma suutsin sellega toime tulla, seda protsessida ja tänu sellele olen ma täna siin,“ räägib Heleza. Album ei otsi süüdlast ega püüa anda ühest vastust küsimusele, miks mõni suhe lõpeb. Selle keskmes on hoopis see, mis jääb alles pärast – ja mida on võimalik iseenda kohta avastada siis, kui senine elu enam samal kujul ei jätku.

Albumi viimases loos liitub Helezaga An-Marlen, kelle kohalolu on olnud oluline ka väljaspool stuudiot. Olles Heleza kõrval hetkedel, mil tuge kõige rohkem vaja oli, kujunes nende sõprusest üks albumi olulisi emotsionaalseid pidepunkte.

Kuula Heleza uut albumit siit. 

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid