Foto: Rita Ray | Renee Altrov.

Jazzkaare stuudiokontserdid viivad publiku otse muusika sünnipaika

Jazzkaare armastatud kodukontsertide sari teeb sel aastal kõrvalpõike artistide teise koju ehk muusikastuudiosse. Neljas Tallinna ja Tartu stuudios seavad end intiimseteks kontsertideks sisse Alonette ja Erki Pärnoja, NoSax NoClar, Kirke Karja ning Rita Ray.

Jazzkaare stuudiokontsertide projektijuhi August Skjoldby sõnul ootavad ees neli kontserti ülivõimsate ja andekate artistidega heliliselt parimas keskkonnas. “Kuulata kontserti paari meetri kauguselt ruumis, mis on muusikute jaoks kui teine kodu ning kus toimub hittide ja albumite ajalukku kirjutamine, on kindlasti elamus, mis mõjub eriliselt nii kuulajale kui ka artistile,” ütleb Skjoldby.

Stuudiokontserdid alustavad 25. aprillil äsjavalminud Backstage Recordsi stuudios Tallinnas, kus uut loomingut esitleb Alonette koos Erki Pärnojaga. Alonette on andeka laulukirjutaja ja Eesti Jazziauhindade Noore Jazzitalendi laureaadi Anett Tamme alias, kelle jaanuaris avaldatud debüütsinglilt „Twist of Fate“ võib leida autori sümpaatiat 70ndate rokkmuusika ning americana vastu. Kirkale vokaalile lisavad stuudiokontserdil värvi Erki Pärnoja karged kitarriseaded.

Tartu laululava raadiomaja ruumides tegutsevas Clockwork stuudios saab 25. aprillil kuulata mängulist prantsuse duot NoSax NoClar. Muusikaprodutsent ja multiinstrumentalist Julian Stella ning saksofonivirtuoos Bastien Weeger esitlevad oma värsket keldi ja berberi muusikast inspireeritud stuudioalbumit „No Dåhïss“, mis näitab, kui kaunilt ja vaimukalt võivad saksofon ja klarnet kokku kõlada.

Laupäeval, 27. aprillil jõuavad stuudiokontserdid tagasi Tallinnasse, suurepäraste akustiliste tingimustega kaasaegsesse muusikastuudiosse Studio89. Publiku ette astub pianist ja helilooja Kirke Karja, kes tegutseb rahvusvahelises trios Karja/Renard/Wandinger ja on kirjutanud muusikat nii kammeransamblitele kui ka orkestritele. Jazzkaare stuudiokontserdil esitleb Karja oma värsket kava, mille esmaesitlus toimub 9. aprillil Helsingis.

Telliskivi Loomelinnaku südames, hubases Selektor Studios saab pühapäeva, 28. aprilli pärastlõuna veeta Eesti soul-muusika kroonijuveeli Rita Ray muusika seltsis.

35. Tallinna Rahvusvaheline Festival Jazzkaar toimub 21.–28. aprillini. Festival Jazzkaar toimub inspireerivas Telliskivi Loomelinnakus, festivali kontserdid jõuavad lisaks ka Tartu, Pärnu, Viljandi ja Türi publikuni. Tutvu festivali kava ja artistidega kodulehel.

Veel sarnaseid artikleid


DOM Hannes Rüütel
Foto: HANNES RÜÜTEL | Marianna Gunja.

Keda näeb seekord Disainiöö moeetendusel DOM?

Esmaspäeval, 28. septembril toimub Disainiöö raames traditsiooniline moeetendus DOM – disain on moes, mis toob publiku ette neli eriilmelist Eesti disainibrändi: Mekoome, Kairi Getman, HANNES RÜÜTEL ja Stella Soomlais. Tänavuse etenduse keskmes on kestlik disain, traditsioonilised käsitöövõtted ja materjalide teadlik kasutamine. Ühekordse moeelamuse kaudu uuritakse, kuidas luua rõivaid ja aksessuaare, mille väärtus ulatub kaugemale ühest hooajast.

Larissa Kondina esitleb Mekoome nime all aastatel 2025–2026 käsitsi kootud kampsuneid, milles põimuvad intuitiivne värvikasutus, erinevad tekstuurid ja loomisrõõm. Pärast aastaid ateljeetööd on disainer naasnud kudumise juurde, kasutades muu hulgas lõngajääke ja üles harutatud rõivaid. Iga kampsun sünnib justkui maal, mille lõplikku ilmet kujundavad materjal ja loominguline vabadus.

Kairi Getmani loomingus kohtuvad pikaajaline rätsepatöö kogemus, universaalsed lõiked ja loodusvärvidega töödeldud tekstiilid. Tema kollektsioonis annavad kangastele iseloomu muu hulgas kuusekäbid ja tammelehed, samal ajal kui taaskasutatud materjalid suunavad rõivaste konstruktsiooni ja detailide kujunemist. Tulemuseks on vaoshoitud, ent tekstuuririkkad rõivad, milles praktiline kantavus ja kunstiline terviklikkus teineteist täiendavad.

Hannes Rüütel toob omanimelise brändiga lavale nostalgilise alatooniga kaasaegse moe. 2020. aastal meestemoebrändina alustanud ja 2022. aastal Hõbenõelaga pärjatud disainer esitles tänavu kevadel Riia moenädalal ka oma esimest naistekollektsiooni. Tema loomingut iseloomustavad kergelt androgüünne käekiri, isiklikest mälestustest lähtuvad ideed ning Eestis väikestes kogustes valmistatud kvaliteetsed rõivad.

Stella Runneli juhitud Stella Soomlais tähistab tänavu 15. tegutsemisaastat, jätkates ringdisaini põhimõtete arendamist. BrändiTelliskivi stuudios valmivad kotid ja aksessuaarid on loodud kestma, olema parandatavad ning leidma vajadusel uue kasutuse. Iga kott kannab oma numbrit ja valmistaja nime, rõhutades brändi arusaama disainist, mille eluiga mõõdetakse hooaegade asemel põlvkondades.

Moeetendus DOM – disain on moes toimub 28. septembril. Piletid on müügil Fientas. Uuri lisa Disainiöö kodulehelt.

Veel sarnaseid artikleid


An-Marlen Karl-Erik Taukar
Foto: Pressifoto

KUULA: An-Marlen ja Karl-Erik Taukar andsid välja ühissingli “Teineteiseta”

Karl-Erik Taukar ja An-Marlen on ühendanud jõud uuel singlil „Teineteiseta“ – koostööl, mis toob kokku kaks Eesti popmuusika eriilmelist autorit ja esitajat.

Lugu hakkas kuju võtma Taukari ja tema bändi kitarristi, produtsendi ning laulukirjutaja Eric Kammiste käe all. Esimeste demode valmides tekkis Taukaril mõte kutsuda kaasa An-Marlen, kellega tutvuti „Su nägu kõlab tuttavalt“ salvestustel – et seda lugu üheskoos edasi kirjutada ja duetina esitada. „Läks õnneks, tahtiski,“ võtab Taukar koostöö alguse kokku.

An-Marleni sõnul oli otsus lihtne. “Lisaks sellele, et Karl on meeletult sümpaatne ja muhe, oli stuudios tore avastada, et meie maitse muusikalistes küsimustes ühtib ideaalselt ja mõni hetk isegi täiendas üksteist. Kordaks teinekordki!” kirjeldas lauljatar ühist loomeprotsessi.

„Teineteiseta“ autorite ja produtsentide ringi kuuluvad lisaks Taukarile, An-Marlenile ja Kammistele Kerli Kivilaan ning Vallo Kikas. Tulemuseks on emotsionaalne poplugu, mille keskmes on kahe inimese vaheline lähedus ja samal ajal nende vahele jääv distants.

Sama motiivi jätkab Patrik Printsi lavastatud muusikavideo, kus peategelased liiguvad ühes ajas ja ruumis, kuid nende teed ei taha päriselt ristuda. An-Marleni sõnul lisas Printsi visuaalne käsitlus loole sügavuse, mida autorid kirjutamise ajal veel ise märgata ei osanud.

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid