Foto: Lauren Desberg
„Mul on ääretult hea meel, et tänaste mehiste jazzistaaride Kurt Ellingu ja Gregori Porteri kõrvale on lisandunud tõsine konkurent 32-aastase Michael Mayo näol, kellest kuuleme veel kindlasti palju,“ sõnab Jazzkaare kunstiline juht Anne Erm.
Mayo muusikutee kujunemisel on suurt rolli mänginud jazzi- ja muusikamaailma legendid – kahe eduka muusiku pojana kasvas ta üles suurkujude nagu Diana Ross, Luther Vandross ja Stevie Wonder vahetus läheduses. Mainekas Thelonious Monki nimelises Jazziinstituudis olid tema õpetajateks Wayne Shorter, Herbie Hancock ja Luciana Souza. Mayo, kelle sametist häält on võrreldud Frank Oceaniga, on tänaseks avaldanud kaks edukat stuudioalbumit, tuuritanud Herbie Hancocki ja Jacob Collieriga, esinenud Valges Majas ning teinud koostööd Ben Wendeli ja Kneebodyga.
Michael Mayo kontsert on Jazzkaare festivali soojendus ning juhatab sisse kevadise jazzihooaja. Piletid kontserdile on tänasest müügil – kiirematele on piiratud kogus pileteid 40% soodsamad. Uuri lisa jazzkaar.ee.
An-Marlen sõnas, et ühise loo plaan õhus juba pikemat aega. Stuudiosse jõuti aga üsna juhusliku tööprotsessi kaudu: esmalt prooviti kirjutada hoopis teist pala, ent kui Kermo Murel mängis ette ühe oma demo, tekkis äratundmine kiiresti. Peagi liitus protsessiga Markus Palo ning lugu sai stuudios konkreetse kuju.
Murel kirjutas „Tähtede eest” refrääni esmase versiooni koduses köögis, ent pala arenes edasi Berliinis koos produtsent boipepperoniga. Singli produtseerimisel osalesid lisaks boipepperonile ka Markus Palo, kes on mõlemad seotud mitmete nüüdisaegse Eesti popi ja elektroonilise muusika projektidega. „Tähtede eest” liigubki selles vahevööndis, kus meloodiline pop, klubikultuuri energia ja väikese traagikaga laetud romantika kohtuvad ilma liigse seletamisvajaduseta.
Loole valmis ka muusikavideo, mille režissöör on Loviisa Jännes. Video asetab artistid liminaalsetesse, kergelt düstoopilise atmosfääriga ruumidesse, kus poploo tähesära ei ole mitte niivõrd efekt, kuivõrd seisund.
EP-l kohtuvad isiklikud lood ja akustilistel instrumentidel põhinev produktsioon. “EP on justkui pilguheit minu kahe viimase aasta sisemaailma, peegeldades mõtteid ja tundeid perioodist, mil õppisin ennast ja inimesi minu ümber paremini mõistma,” räägib Andreas. “Me kõik jätame teineteisse silmale nähtamatuid jälgi ja selle lühialbumi kirjutamise protsess oli minu kihk omadega toime tulla.”
Osa EP vokaale on salvestatud Hispaanias perereisil olles sülearvuti mikrofoniga. “Algselt mõtlesin materjali kvaliteetsemalt sisse laulda, kuid siis taipasin, et just see toetas laulusõnade toorust ja ausust,” avab Andreas. See valik – rohkem instinkt kui strateegia – on kujunenud üheks plaadi iseloomulikuks jooneks.
Kuula Andrease uut albumit Spotifyst!
