Foto: Christian McBride | Ebru Yildiz.
Festivali kunstiline juht Anne Erm jagab rõõmu eelseisvate kontsertide osas: „Nii McBride kui ka Beving on olnud meie unistuste artistid juba ammu. McBride’i trio oli festivali kavas 2012. aastal ning juba poolel teel Tallinnasse, kuid transport vedas alt ning Tallinna jõudis ta sama aasta novembris Chick Corea trio koosseisus. Kevadel ootame meistrit tema uusima bändiga. Joep Beving pidi ära ootama koroona-aastad – pianisti lihtne kuid sügav mäng teeb hingele ning meeltele pai. MonoNeon oma erilisuses aga lausa süstib energiat. Selline mitmekesisus ja tipptase ongi omased kevadisele festivalile!“
Hollandi helilooja ja pianist Joep Beving ühendab laval loomingulise klaverimängu ja intiimse atmosfääri, viies kuulajad unustamatule muusikalisele teekonnale. Takt takti haaval juhatab Beving su oma pehmesse klaveriminimalismi. Kui oled kohal, võid rahulolevalt välja hingata ning end hetkeks unustada. Pianiino klaviatuur klõbiseb nagu soe suvine vihm. Ja kuskil kaugel on Erik Satie vaim, kes noogutab heakskiitvalt.
Seekordse Jazzkaare peoõhtu täidab Memphisest pärit eksperimentaalmuusik ja bassist-vokalist Dywane Thomas Jr aka MonoNeon oma ansambliga. Ta on kogunud tuntust omanäoliste kaveritega J. Dilla, Thelonious Monki ja teiste suurkujude loomingust. Lisaks miljonitele võidetud südametele küberruumis on MonoNeon pälvinud Grammy auhinna osaluse eest Nasi albumil „King’s Disease”. Ta on varalahkunud legendi Prince’i viimane basskitarrist, kellega koos andsid nad välja singli „RUFF ENUFF”. MonoNeon’i looming on ekstsentriline, virtuoosne ja piirangutest vaba.
Festivali viimasel päeval üles astuva legendaarse bassisti Christian McBride’i karjäär on olnud tõeline tour de force. McBride on musitseerinud koos superstaaridega nagu Paul McCartney, Herbie Hancock, Freddie Hubbard, Chick Corea, James Brown, Sting, Isaac Hayes jpt. Tema mängulaad on kirglik ja nüansirohke. Kaheksakordne Grammy-võitja astub Jazzkaarel üles oma värske, energiast pakatava kvintetiga.
35. Tallinna rahvusvaheline festival Jazzkaar 2024 toimub 21.–28. aprillini, piletid on juba müügil. Kevadise Jazzkaare kogu programm avalikustatakse veebruari esimestel päevadel.
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Loomulikult oleme Riias käinud varemgi. Korduvalt. Ent RAW tuletas meelde, et tuttavat linna saab avastada ka teisiti: mitte mööda tavapärast kohvik-muuseum-hotell trajektoori, vaid kulgedes ühest galeriist teise, ühelt sündmuselt järgmisele, lastes kureeritud kunstil end mööda linna juhtida. Sellises rütmis hakkab Riia avanema kihiti. Pangahoone ei ole enam lihtsalt pangahoone, kui selle ruumides ootab ees Darja Popolitova performance. Värvika ajalooga linnavilla ei jää üksnes arhitektuurseks peatuseks, kui õhtu viib sinna kuulama System Olympia set’i. Kunst muutub sujuvalt viisiks, kuidas linna kogeda.
Riga Art Week liikus väga teadlikult üle terve Riia, hõlmates vanalinna, kesklinna, Skanste piirkonda, VEF-i kvartalit ja Pārdaugavat. Nii ei mõjunud RAW näituste jadana, vaid meeldiva kogemusena, kus lokatsioonide vahel liikumine oli sama oluline kui programm ise. Programmis endas pälvisid aga teiste seas tähelepanu Tobias Gutmanni portreeprojekt „Face-O-Mat”, Jana Jacuka performance „HA”, Rosie Gibbensi „To Dust: A Memorial for Robot Vacuum Cleaners” ning Kim? Contemporary Art Centre’i festival „EDEN: Wet Work Over Lap”. Tänavu anti esimest korda välja ka Signet Bank Award for Artistic Excellence, mille pälvis just nimelt koreograaf ja multidistsiplinaarne kunstnik Jana Jacuka oma performance’iga „HA”. Samuti tõi RAW Riiga kohale kunstiprofessionaale, kuraatoreid, kogujaid ja meediat Ühendkuningriigist, Saksamaalt, Šveitsist, Rootsist, Norrast, Soomest, Leedust, Eestist ja mujalt. Muljetavaldav töö kõigest teise toimumiskorra kohta.
Portailil oli Riga Art Weeki raames rõõm kogeda ka Läti vastet Eesti Kunstiakadeemia ERKI Moeshow’le. 29. mail toimus Hanzas Peronsis Läti Kunstiakadeemia iga-aastane LMA Fashion Show, mis tõi lavale tänavuste moedisaini tudengite tugevamad kollektsioonid – tervelt 26 –, millest eredamalt jäi meelde publikult ovatsioonid pälvinud teise kursuse bakalaureusetudengi Katrīna Ermanoviča-Hermanoviča meestekollektsioon „Le Passager du Passé”. Galeriist leiab ka sellekohased pildid.
View this post on Instagram
Meie Riias veedetud ajaga sai kiiresti selgeks, et Riga Art Weeki ambitsioon on laiem kui ühe nädala sündmus. Festival positsioneerib Riiat kaasaegse kunsti sihtkohana Balti ja Põhja-Euroopa kultuuriruumis ning teeb seda veenvalt just seetõttu, et ei eralda kunsti linnast. Riia ei olnud seekord meie jaoks lihtsalt Riia. See oli linn, kus kaasaegne kunst liikus galeriist tänavale, muuseumist õhtusse ja tõsiseltvõetavusest aeg-ajalt ka kergesse absurdi. Ning just seal, nende vahepealsete peatuste ja ootamatute avanemiste sees, hakkaski festival kõige paremini tööle.
Järgmise aastani, Riga Art Week!
Ja neile, kes ootavad Portaililt Riia söögi- ja muude heade kohtade soovitusi – you must worry not – ka need on peagi tulemas
