Aprillis 35. sünnipäeva tähistav Tallinna rahvusvaheline festival Jazzkaar toob suurele muusikapeole maailma jazzitipud ja aktuaalsed artistid. Täna lisandusid esinejate nimistusse 8 Grammy auhinda pälvinud bassist Christian McBride, Hollandi pianist-minimalist Joep Beving ning festivali peoõhtul troonib põnevalt uuenduslik basskitarrist-vokalist MonoNeon oma ansambliga.

Festivali kunstiline juht Anne Erm jagab rõõmu eelseisvate kontsertide osas: „Nii McBride kui ka Beving on olnud meie unistuste artistid juba ammu. McBride’i  trio oli festivali kavas 2012. aastal ning juba poolel teel Tallinnasse, kuid transport vedas alt ning Tallinna jõudis ta sama aasta novembris Chick Corea trio koosseisus. Kevadel ootame meistrit tema uusima bändiga. Joep Beving pidi ära ootama koroona-aastad – pianisti lihtne kuid sügav mäng teeb hingele ning meeltele pai. MonoNeon oma erilisuses aga lausa süstib energiat. Selline mitmekesisus ja tipptase ongi omased kevadisele festivalile!“

Hollandi helilooja ja pianist Joep Beving ühendab laval loomingulise klaverimängu ja intiimse atmosfääri, viies kuulajad unustamatule muusikalisele teekonnale. Takt takti haaval juhatab Beving su oma pehmesse klaveriminimalismi. Kui oled kohal, võid rahulolevalt välja hingata ning end hetkeks unustada. Pianiino klaviatuur klõbiseb nagu soe suvine vihm. Ja kuskil kaugel on Erik Satie vaim, kes noogutab heakskiitvalt.

Seekordse Jazzkaare peoõhtu täidab Memphisest pärit eksperimentaalmuusik ja bassist-vokalist Dywane Thomas Jr aka MonoNeon oma ansambliga. Ta on kogunud tuntust omanäoliste kaveritega J. Dilla, Thelonious Monki ja teiste suurkujude loomingust. Lisaks miljonitele võidetud südametele küberruumis on MonoNeon pälvinud Grammy auhinna osaluse eest Nasi albumil „King’s Disease”. Ta on varalahkunud legendi Prince’i viimane basskitarrist, kellega koos andsid nad välja singli „RUFF ENUFF”. MonoNeon’i looming on ekstsentriline, virtuoosne ja piirangutest vaba.

Festivali viimasel päeval üles astuva legendaarse bassisti Christian McBride’i karjäär on olnud tõeline tour de force. McBride on musitseerinud koos superstaaridega nagu Paul McCartney, Herbie Hancock, Freddie Hubbard, Chick Corea, James Brown, Sting, Isaac Hayes jpt. Tema mängulaad on kirglik ja nüansirohke. Kaheksakordne Grammy-võitja astub Jazzkaarel üles oma värske, energiast pakatava kvintetiga.

35. Tallinna rahvusvaheline festival Jazzkaar 2024 toimub 21.–28. aprillini, piletid on juba müügil. Kevadise Jazzkaare kogu programm avalikustatakse veebruari esimestel päevadel.

An-Marlen ja Kermo Murel avaldasid ühise singli „Tähtede eest”, mille sünd ulatub tagasi aega, mil artistid astusid TV3 „Su nägu kõlab tuttavalt” laval üles Modern Talkingu kehastustena. Toonasest telehetkest kasvas ajapikku välja mõte teha koos muusikat ka väljaspool paroodia ja karakterimängu raamistikku.

An-Marlen sõnas, et ühise loo plaan õhus juba pikemat aega. Stuudiosse jõuti aga üsna juhusliku tööprotsessi kaudu: esmalt prooviti kirjutada hoopis teist pala, ent kui Kermo Murel mängis ette ühe oma demo, tekkis äratundmine kiiresti. Peagi liitus protsessiga Markus Palo ning lugu sai stuudios konkreetse kuju.

Murel kirjutas „Tähtede eest” refrääni esmase versiooni koduses köögis, ent pala arenes edasi Berliinis koos produtsent boipepperoniga. Singli produtseerimisel osalesid lisaks boipepperonile ka Markus Palo, kes on mõlemad seotud mitmete nüüdisaegse Eesti popi ja elektroonilise muusika projektidega. „Tähtede eest” liigubki selles vahevööndis, kus meloodiline pop, klubikultuuri energia ja väikese traagikaga laetud romantika kohtuvad ilma liigse seletamisvajaduseta.

Loole valmis ka muusikavideo, mille režissöör on Loviisa Jännes. Video asetab artistid liminaalsetesse, kergelt düstoopilise atmosfääriga ruumidesse, kus poploo tähesära ei ole mitte niivõrd efekt, kuivõrd seisund.

Andreas Poom avaldas täna uue 6-loolise EP “CLAW MARKS”, mis on lõppakordiks kahele seniavaldatud singlile “what’s wrong with me?” ja “better than me (i betcha!)”. Kogumik on täielikult kirjutatud ja produtseeritud Andrease enda poolt ning avab eelnenud kahe aasta sisekaemust, avastust ja emotsionaalset ausust. 

EP-l kohtuvad isiklikud lood ja akustilistel instrumentidel põhinev produktsioon. “EP on justkui pilguheit minu kahe viimase aasta sisemaailma, peegeldades mõtteid ja tundeid perioodist, mil õppisin ennast ja inimesi minu ümber paremini mõistma,” räägib Andreas. “Me kõik jätame teineteisse silmale nähtamatuid jälgi ja selle lühialbumi kirjutamise protsess oli minu kihk omadega toime tulla.”

Osa EP vokaale on salvestatud Hispaanias perereisil olles sülearvuti mikrofoniga. “Algselt mõtlesin materjali kvaliteetsemalt sisse laulda, kuid siis taipasin, et just see toetas laulusõnade toorust ja ausust,” avab Andreas. See valik – rohkem instinkt kui strateegia – on kujunenud üheks plaadi iseloomulikuks jooneks.

Kuula Andrease uut albumit Spotifyst!