Jazzkaar kuulutab elevusega välja 2026. aasta festivali peaesineja: esmakordselt jõuab Eestisse Uus-Meremaalt pärit ja Londoni muusikaskeene keskseks jõuks kujunenud laulja-laulukirjutaja ja produtsent Jordan Rakei, kelle soul-jazzi helimaailm on võitnud miljoneid fänne üle maailma.

„Jordan Rakei on artist, kelle muusika puudutab ja lummab – tema äratuntav tämber ja mitmekihiline looming on toonud ta maailma olulisimatele lavadele. Oleme Jazzkaare tiimiga teda aastaid Eestisse oodanud ning pärast värsket kohtumist North Sea Jazzil on eriti hea meel lõpuks öelda, et Jordan Rakei on Jazzkaar 2026 peaesineja,“ sõnab Jazzkaare programmijuht Anne Erm.

Jordan Rakei loomingus põimuvad soul, jazz, indie, r’n’b ja elektroonika, luues unikaalse  helimaailma, kus soe bariton kohtub keerukate rütmide ja sügavate teemadega. Tema muusikat on võrreldud nii Tom Mischi, James Blake’i kui ka Mount Kimbie’ga. Jordan Rakei tuntumate lugude hulka kuuluvad lummavate meloodiatega „Say Something”, „Mind’s Eye” ja „Wildfire”, mis on kinnistanud tema koha rahvusvahelisel muusikaareenil. 2024. aastal nimetati ta legendaarse Abbey Roadi stuudio esimeseks residentartistiks.

Tänaseks on Rakei avaldanud kuus albumit, nende seas „The Loop“ (2024) ja kontsertalbum „Live From the Royal Albert Hall“ (2025). Tema uus looming jätab selja taha kodustuudio digitaalse minimalismi ning pakub kuulajale suursuguseid orkestratsioone ja haaravaid kooriseadeid. Samal ajal jääb tema vokaal kogu fantaasiarikka helimaailma südameks – kord pehme ja isiklik, siis jõuline ja enesekindel.

Jazzkaarel esineb Jordan Rakei triona, tuues Tallinna erilise, intiimsema kontserdiformaadi, kus tema hääl, klahvpillid ja kitarr põimuvad bassi ja trummide poeesiaga.

37. Tallinna rahvusvaheline festival Jazzkaar 2026 toimub 25. aprillist 2. maini Tallinnas Telliskivi Loomelinnakus ning jõuab ka teistesse Eesti linnadesse. Varem on välja kuulutatud veel viis Jazzkaar 2026 artisti: Béla Fleck BEATrio, Mingo Rajandi “Lady Sapiens”, Bill Frisell & Eyvind Kang, Kneebody ja Kennedy Administration. Festivali kogu programm avalikustatakse veebruari alguses.

27. aprillil 2026 Alexela Kontserdimajas toimuva Jordan Rakei kontserdi piletimüük algab 16. detsembril kell 12.00.

Mis juhtub, kui vaadata toitu mitte ainult kui midagi, mida saab süüa, vaid kui midagi, mis kujundab meie keha, harjumusi, ruume, reise ja isegi identiteeti? Just seda küsib tänavune Pärnu DISAINI päev. 14. novembril neljandat korda toimuv sündmus võtab tänavu fookusesse toidu ning uurib, kuidas söögiga seotud valikud kujundavad meie keha, harjumusi, ruume ja elustiili.

Pärnu DISAINI päev toob oma põhipäeva keskmesse kolm vestlust. Siim Savisaar, Siim Kabrits ja Sirli Rosenvald arutlevad toidu, tervise ja tuleviku toitumisvõimaluste üle. Hele-Mai Alamaa, Mart Haber ja Toomas Volkmann avavad toidudisaini kui kunstivormi, otsides kokkupuutepunkte maitse, lauakatmise ja fotograafia vahel. Tõnis Siigur, Anni Arro ja Ott Tomik vaatlevad aga restorani tervikliku elamusena ning arutavad Pärnu potentsiaali gastronoomilise sihtkohana.

Pärnu DISAINI päev ulatub ka vestlusringidest kaugemale. 14. novembril kell 12–18 toimub Pärnu Keskuses Eesti disainerite loomingut koondav DISAINIturg, Rainer Aavik viib huvilised linnaruumi avastama ning kohalikud stuudiod, poed ja restoranid pakuvad töötube, kohtumisi ja maitseelamusi.

Eelprogramm algab juba 6. novembril Koputa 3x stuudios vestlusega „Kas DISAIN toidab?“, kus Britta Ratas, Marko Ala ja Helena Kerstina Veensalu räägivad loomeettevõtluse praktilisest poolest – rahast, riskidest ja loominguga elatise teenimisest.

Tutvu Pärnu DISAINI päeva programmiga: parnudisainipaev.ee/programm. 

Pärast poolteist aastat suuri muutusi isiklikus elus jõudis Heleza oma seni kõige isiklikuma peatükini – ilmunud on tema uus täispikk album „mis oleks võinud olla?“. Üheksast loost koosnev album võtab kokku viimase pooleteise aasta Heleza elust: ühe pika suhte lõppemise, iseseisvumise, ebamugavad eneseanalüüsid, valu ja hirmud, aga ka iseenda uuesti tundmaõppimise. See on lugu sellest, kuidas millegi lõpp võib aja jooksul osutuda hoopis uue alguse lähtepunktiks.

„mis oleks võinud olla?“ sündis perioodil, mil Heleza pidi enda jaoks uuesti lahti mõtestama nii armastuse, läheduse kui ka suhte iseendaga. Muusikast sai selle protsessi jooksul koht, kuhu panna tunded, millele muul moel oli keeruline kuju anda. „Minu arust on ilus panna muusikasse enda valu ja hirme, et lõpuks neist tunnetest lahti lasta, sest just see on viis, kuidas ma suutsin sellega toime tulla, seda protsessida ja tänu sellele olen ma täna siin,“ räägib Heleza. Album ei otsi süüdlast ega püüa anda ühest vastust küsimusele, miks mõni suhe lõpeb. Selle keskmes on hoopis see, mis jääb alles pärast – ja mida on võimalik iseenda kohta avastada siis, kui senine elu enam samal kujul ei jätku.

Albumi viimases loos liitub Helezaga An-Marlen, kelle kohalolu on olnud oluline ka väljaspool stuudiot. Olles Heleza kõrval hetkedel, mil tuge kõige rohkem vaja oli, kujunes nende sõprusest üks albumi olulisi emotsionaalseid pidepunkte.

Kuula Heleza uut albumit siit.