Tervele perele rõõmu toovas põhiprogrammis astuvad üles Eesti tuntumad muusikud, noortelt noortele lava kutsub kuulama noortebände ja -kollektiive, avastamisrõõmu pakuvad kohtumised muusikaliste iidolitega ning aset leiavad töötoad, mis panevad südame tugevamini põksuma kõigil improvisatsiooni, tehnoloogia kui ka pillimängu entusiastidel.
Jazzkaare produtsent Eva Saar rõõmustab: “Oleme õnnelikud, et Jazzkaare üks pikaajalisi unistusi on täitumas – läbi Tallinna laste jazzifestivali saame lapsi ja noori tuua muusikale lähemale.” Festivali sisu on kokku pandud laste huvidest lähtuvalt: “Põhiprogrammi luues võtsime arvesse noorte enda muusikalisi eelistusi. Nii on kahepäevase jazzipeo peaesinejateks Eurovisioonil Eestit esindav lauljatar Alika, vokaalvõlur ja muusik Kadri Voorand koos löökpillimängija Silver Sepaga, laulu ja tantsuga särtsakaid elamusi loov Tanja Mihhailova & Band, Eesti räpitaeva staar villemdrillem koos Eesti Laulult tuntud popmuusiku Karl Killinguga ja pere kõige pisematele mõeldud lustakas Lolala kontsert-etendus,” lisab Eva Saar.
Festivali kõige erilisemaks kohaks on noortelt noortele lava Noorsooteatri black boxis, kus astub üles 11 lastest ja noortest koosnevat koosseisu. Nii rõõmustavad meid näiteks Siim Aimla ja Hanna-Liina Võsa juhendamisel MUBA bigband & solistid; noorte seas populaarse Drive It Up kitarrikooli ansambel Crash; meeldejääva käekirjaga noorte folkansambel Uurikad, Meero Muusiku vokaalansambel Indigo, mida juhendab Estonian Voices’ist tuntud Maria Väli; Gustav Adolfi Gümnaasiumi Muusikakooli andekad rütmimuusika ansamblid; kaunist heliruumi loov Arsise kellade kooli noorteansambel. Lisaks tuuakse kuulajateni elamusi Saue Muusikakooli ansambli; Laulustuudio Laulumarjad laululindude; ning andekate Muusikalikooli noorte lauljate poolt. Tõelise maiuspalana saab kuulda Tallinna laste jazzifestivali Kräshi muusikalaagrite raames loodud ansambleid, mida juhendavad rahvusvahelise kogemusega laulja, helilooja ja saksofonist Pille Rite Rei ning pop- ning jazzbändidest tuntud trummar Ahto Abner.
Lisaks pakub programm üllatusterohkeid tegevusi põnevate töötubade ning muusikutega kohtumiste näol. “Kohtumine muusikuga” on vestlusformaat, kus lapsed ja noored saavad kuulda artisti muusikuks olemise rõõmudest ja muredest, inspiratsioonist, tööfilosoofiast jpm. Mõtteid saab vahetada nii Ingeri kui ka Nukuteatri näitlejatega. Avatud töötoad kombivad loovmõtlemise piire ning aitavad oskusi edasi arendada. Nii saab võtta osa Aafrika trummide või Fred Rõigase beatboxi töötoast; meisterdada Noorsooteatri Nukuteatrimuuseumis teatrilava makette; osaleda Vivita loomeinkubaatori interaktiivse projektsiooni installatsioonis, mille sees olles saavad lapsed end liigutades ise heli tekitada; ning joonistada oma muusikapala.
Esimene Tallinna laste jazzifestival Kräsh toimub 10.-11. juunini Eesti Noorsooteatris. Hoia Kräshi tegemistel silma peal kodulehel, Facebookis ja Instagramis.
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Loomulikult oleme Riias käinud varemgi. Korduvalt. Ent RAW tuletas meelde, et tuttavat linna saab avastada ka teisiti: mitte mööda tavapärast kohvik-muuseum-hotell trajektoori, vaid kulgedes ühest galeriist teise, ühelt sündmuselt järgmisele, lastes kureeritud kunstil end mööda linna juhtida. Sellises rütmis hakkab Riia avanema kihiti. Pangahoone ei ole enam lihtsalt pangahoone, kui selle ruumides ootab ees Darja Popolitova performance. Värvika ajalooga linnavilla ei jää üksnes arhitektuurseks peatuseks, kui õhtu viib sinna kuulama System Olympia set’i. Kunst muutub sujuvalt viisiks, kuidas linna kogeda.
Riga Art Week liikus väga teadlikult üle terve Riia, hõlmates vanalinna, kesklinna, Skanste piirkonda, VEF-i kvartalit ja Pārdaugavat. Nii ei mõjunud RAW näituste jadana, vaid meeldiva kogemusena, kus lokatsioonide vahel liikumine oli sama oluline kui programm ise. Programmis endas pälvisid aga teiste seas tähelepanu Tobias Gutmanni portreeprojekt „Face-O-Mat”, Jana Jacuka performance „HA”, Rosie Gibbensi „To Dust: A Memorial for Robot Vacuum Cleaners” ning Kim? Contemporary Art Centre’i festival „EDEN: Wet Work Over Lap”. Tänavu anti esimest korda välja ka Signet Bank Award for Artistic Excellence, mille pälvis just nimelt koreograaf ja multidistsiplinaarne kunstnik Jana Jacuka oma performance’iga „HA”. Samuti tõi RAW Riiga kohale kunstiprofessionaale, kuraatoreid, kogujaid ja meediat Ühendkuningriigist, Saksamaalt, Šveitsist, Rootsist, Norrast, Soomest, Leedust, Eestist ja mujalt. Muljetavaldav töö kõigest teise toimumiskorra kohta.
Portailil oli Riga Art Weeki raames rõõm kogeda ka Läti vastet Eesti Kunstiakadeemia ERKI Moeshow’le. 29. mail toimus Hanzas Peronsis Läti Kunstiakadeemia iga-aastane LMA Fashion Show, mis tõi lavale tänavuste moedisaini tudengite tugevamad kollektsioonid – tervelt 26 –, millest eredamalt jäi meelde publikult ovatsioonid pälvinud teise kursuse bakalaureusetudengi Katrīna Ermanoviča-Hermanoviča meestekollektsioon „Le Passager du Passé”. Galeriist leiab ka sellekohased pildid.
View this post on Instagram
Meie Riias veedetud ajaga sai kiiresti selgeks, et Riga Art Weeki ambitsioon on laiem kui ühe nädala sündmus. Festival positsioneerib Riiat kaasaegse kunsti sihtkohana Balti ja Põhja-Euroopa kultuuriruumis ning teeb seda veenvalt just seetõttu, et ei eralda kunsti linnast. Riia ei olnud seekord meie jaoks lihtsalt Riia. See oli linn, kus kaasaegne kunst liikus galeriist tänavale, muuseumist õhtusse ja tõsiseltvõetavusest aeg-ajalt ka kergesse absurdi. Ning just seal, nende vahepealsete peatuste ja ootamatute avanemiste sees, hakkaski festival kõige paremini tööle.
Järgmise aastani, Riga Art Week!
Ja neile, kes ootavad Portaililt Riia söögi- ja muude heade kohtade soovitusi – you must worry not – ka need on peagi tulemas