8. korda toimuv rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal Tallinna Fotokuu 2025 algab 5. septembril ning kestab 31. oktoobrini. Biennaali nelja põhinäituse hulgast leiab tunnustatud Eesti kunstnike isikunäitused, rahvusvahelise linnaruumi väljapaneku ning värske koostööprojekti Eesti ja Soome fotokunstnike vahel. Lisaks toob satelliitprogramm 14 eriilmelist näitust Tallinna, Tartu ja Viljandisse.

Fotokuu avanäituseks on 5. septembril ajaloolises Saarineni majas avatav Tanja Muravskaja isikunäitus „Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus“. Kunstniku fotoseeria „Aiad“ uurib reaalsuse ja kujutise vahelisi piire, kasutades lähtematerjalina vett kui vaatamise viisi. Kunstnik ei käsitle merd pelgalt motiivina – sellisena, nagu see on –, vaid viib selle vormilisse muundumisse, kus nähtavat kujundavad valgus ja aeg. Nii lakkab vesi olemast illustratsioon ja muutub kogemuseks, mis on ühtaegu materiaalne ja visuaalne ning töötab vaataja mälu, aja ja sisemiste seisunditega. Näituse kujundaja on Jevgeni Zolotko ja näituse konsultant kunstiteadlane Elnara Taidre.

Samal päeval, 5. septembril, avatakse ka rahvusvaheline linnaruumi näitus „Volitatud vormid“ kuuel pinnal Tallinna Kaubamaja ristmiku ümbruses. Üleküllastatud linnakeskkonnas otsib näitus viise, kuidas pakkuda möödujatele kunsti kaudu pausihetki ning avada uusi vaatenurki harjumuspärasele linnakeskkonnale. Kuus kohaspetsiifilist teost hõivavad pindu nii inimeste tavapärastes liikumiskohtades kui paikades, kuhu pilk tavaliselt ei satu. Linnaruumi näitusel osalevad kunstnikud on Elo Vahtrik (EE), Eva Stenram (SE/GB), Giovanna Petrocchi (IT), Mare Tralla (EE), Mia Dudek (PL) ja Sigrid Viir (EE). Näituse kuraatorid on Kati Ots (EE) ja Trine Stephensen (NO).

Põhiprogrammi kolmas näitus, Eesti ja Soome fotokunstnike ühisnäitus „just juuri nüüd nyt“ avaneb 25. septembril paralleelselt Hobusepea ja FOKU galeriides. Näituse teosed käsitlevad fotograafiat nii tehnilise, kultuurilise, emotsionaalse kui poliitilise väljendusvahendina. Mõned kunstnikud lammutavad kujutise lahti, et uurida selle osi; teised põimivad fotograafiat skulptuuri või tekstiga. Läbivalt on teostes tunda rahutust – soovi liikuda kujutisest kui pelgast esitusviisist millegi kihilisema ja elavama suunas. Näitusel osalevad kunstnikud on Eestist Andre Joosep Arming, Cloe Jancis, Karel Koplimets, Kristina Õllek ja Maria Kapajeva. Soomest osalevad Andrey Bogush, Karl Ketamo, Maija Tammi, Noora Geagea ja Saara Ekström. Näituse kuraator on Hertta Kiiski (FI) ning selle on ellu kutsunud kahe riigi erialaorganisatsioonid – Eesti Fotokunstnike Ühendus ja Soome Fotokunstnike Ühendus.

Põhiprogrammi neljanda näitusena avaneb 11. oktoobril Kai kunstikeskuses Sirje Runge isikunäitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“, mis jälgib kunstniku loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel. Hapruse asetamine nii kontseptuaalse kui ka materiaalse vaatenurgana teoste keskmesse kutsub külastajat astuma ruumi, kus põimuvad mateeria ja mõte, valgus ja vari, loomine ja lagunemine. Runge tuletab meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks. Näituse kuraator on Mėta Valiušaitytė (FR/LT).

Lisaks põhiprogrammile kuuluvad Tallinna Fotokuu näituste juurde publikuprogrammid ning 14 näitusest koosnev satelliitprogramm. Kaasa löövad mitmed Tallinna olulised näitusepaigad, sealhulgas Kumu kunstimuuseum, Fotografiska Tallinn, Juhan Kuusi Dokfoto Keskus, samuti mitmed hinnatud galeriid nagu Draakoni, Positiiv, Punctum, Vabaduse, FOKU ning Seek. Tartust osaleb programmis Kogo galerii ja Viljandist Rüki galerii.

Kogu Tallinna Fotokuu programmi leiab fotokuu.ee. 

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.