Reedel, 19. septembril kell 18.00 avaneb A-Galerii seifis Ivar Kaasiku isikunäitus “Ehe kui värv”. Näitus annab ülevaate Ivar Kaasiku ehteloomingust alates aastast 1990 ning on pühendatud kunstniku 60. juubelile.

Kaasiku elutöö on erakordselt ulatuslik ja hoomatav paremini, kui vaadelda iga teost iseseisvana, liialt keskendumata tervikloomingus sujuvate üleminekute puudumisele. Siiski on sellel näitusel skulpturaalsete teoste ühendavaks teemaks värv. Kaasiku teostes esineb nii metafüüsiline värv kui ka materiaalne õlivärv ja akrüülvärv, nende pigmendid ja tolm. Lisaks on kasutuses värvilised sünteetilised ja looduslikud kivimid sh vääriskivid ja korallid.

„Minu poolt loodu tahab teada, millise kujutise või objektiga on tegemist,” jagab kunstnik. “Mis paneb vaikiva asja rääkima? Kuidas on tal suhted keelega, millel on võrreldes objektidega ühiskonnas suurem tähelepanu osakaal? Et sellest aru saada, tuleb kivinenud vundamendid lahti kraapida. Alles moodne ehe annab asjale uue rolli ja õiguse olla, mida varasem traditsiooniline suhtumine ei võimaldanud.”

Ivar Kaasik (1965) on Eestist ehte- ja maalikunstnik, kes elab ja töötab 1992. aastast alates Berliinis. Ta on õppinud arhitektuuri ja metallikunsti Eesti Kunstiakadeemias ning vahetusõppes Halles, Saksamaal. Kaasik on rahvusvaheliselt tuntust kogunud nii maali kui ka ehtekunstiga, osaledes arvukatel isiku- ja grupinäitustel Eestis, Saksamaal ja mujal Euroopas. Tema loomingus põimuvad eksistentsiaalsed teemad, ajaloolised viited ja julge värvikasutus, sageli ühendades maalikunsti ja ehtekunsti piire. Kaasiku loomingut leiab mitmetest kogudest sh Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumi püsikogust ning ka Taani kuninganna Margrethe II erakogust. 1996. aastal pälvis ta DeBeersi Diamonds International Award’i, mida on nimetatud “ehtekunsti Oscariks”. 

Näitus jääb A-Galeriis avatuks kuni 18. oktoobrini.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.