INGA sõnul käsitleb “LAVA” armastuse keerukust ja selle jumalikku, aga ka hävitavat jõudu, mis võib inimese sisemuses mässata nagu vulkaan. “See lugu on sügavalt isiklik ja peegeldab tunnet, kui armastus võib korraga olla nii elu andev kui ka hävitav. See on justkui laava, mis voolab su sees, sulatades kõik, mis teel on,” räägib INGA uue singli inspiratsioonist.
“LAVA on melanhoolne meenutus minu luupainaja rohkest eluetapist, kuid samas pöördumatust otsusest ning muutusest minu elus. Eelkõige ehk isegi sellest kurjakuulutavast perioodist, mis eelnes elu kannapöördele,” jätkab lauljatar. “Teadmine, et miski on õige ja vale samal ajal. Teadmine, et kõik läheb halvasti, samas äkki parema nimel? Teadmine, et kõik saavad haiget, aga äkki suurema armastuse nimel, mida polegi veel olnud au tunda.”
Artisti jaoks on “LAVA” oluline samm tema muusikalisel teekonnal, kuna see sillutab teed tema sügisel ilmuvale debüütalbumile, millel laulja lubab jagada sügavaid ja ausaid lugusid. “Olen selle albumi kallal töötanud pikka aega ja antud teos on järgmine vihje selle suunast. Album räägib enese kasvamisest, elu avastamisest ja armastuse eri tahkudest, olles ühtaegu võimas ja haavatav.”
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.