Foto: Pressifoto
“Tegu on minu karjääris kõige kiiremini sündinud looga, kus mõned esialgsed ideed valmisid vaid paar tunnniga,” räägib Inga. “Frederik Küüts võttis kitarri kätte, mängis mahlased R’n’B akordid sisse, poola produtsent Jeremi Siejka lükkas arvutis kohe biidi alla ning mina hakkasin peale jämmima. Niisiis enamus vokaali ja kitarri salvestusest pärinebki kõige esimesest päevast, kuid jällegi ideaalse produktsiooni ja sound’i leidmine võttis rohkem aega. Siin oli abiks oli Markus Palo, kes andis sellele laulule lõppviimistluse.”
Inga sõnul oli aasta alguses Eesti Laulul esitusele tulnud lugu “No Dog On A Leash” esimene samm sellel muusikalisel suunal, kuhu ta hetkel rohkem suundumas on ning käesolev värske lugu on sellele loogiline, kuigi ehk veidi suvisem ja soojem jätk.
Artist avaldab, et uus muusika jõuab juba sel sügisel ka kauamängivale, seega aktiivne töö INGA debüütalbumiga on hetkel käimas. “Minu eneseleidmine ei ole tulnud kiirelt ega kergelt, olen tahtnud kõike proovida, erinevaid žanreid ahmida ja mitu erinevat artisti korraga olla,” jätkab laulja, lisades, et nii nagu “WHO” pajatab ka tulevane album eneseotsinguist, arengust, erinevatest kogemustest, õigetest ja valedest otsustest, vigade tegemisest ning lõpuks ka eneseleidmisest, mis parvetab R’n’B ning house-muusika lainetel. “Praeguseks tunnen, et olen oma helikeele lõpuks leidnud ning olen pärale jõudmas!”
Kuula INGA uut muusikapala:
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.
