13. augustil ootab Telliskivi Loomelinnak kunstisõpru ainulaadsele õhtule, kus Telliskivi Loomelinnaku Galeriis avatakse kaks eriilmelist näitust. Kell 17.30 alustab Inessa Saaritsa soolonäitus “Graveeritud metsad”, sellele järgneb kell 18.00 Liisa Kanemägi näitus “Labase ja püha piiril”. Mõlemad kunstnikud on avamisel kohal, pakkudes publikule võimaluse kohtuda loojatega ning kogeda kaht väga erinevat, kuid sügavalt mõtlemapanevat kunstimaailma ühe õhtu jooksul.

Inessa Saaritsa uus pimetrükkide seeria “Graveeritud metsad” moodustab kaardi valitud Eesti metsade üraskikahjustustest. Aasta vältel on kunstnik kogunud Eesti metsadest puukoort ja välja töötanud meetodi, millega trükkida korjatud puukoorte üraskimustreid paberile. Kuigi üraskid on metsa eluringi vajalikud lagundajad, on nad viimaste ülisoojade aastate tõttu suutnud kasvatada suve jooksul ühe põlvkonna asemel kolm, ohustades eriti kuusepuude püsimist.

Saaritsa näitusele jõudvad pimetrükid toovad esile erinevate üraskiliikide peened käigumustrid, kuid tähistavad ka trükitud puude surma. 

Liisa Kanemägi on moekunstnik, kes lõpetas 2022. aastal magistrikraadiga Eesti Kunstiakadeemia moedisaini eriala. Tema loomingus on ühendatud materjali väärikas kulumine, peene detailitaju ja julge esteetika. Kanemägi uurib, kust jookseb piir inimese ja rõiva vahel ning kuidas peegeldub selles inimese suhe tema materiaalsusega.

Kanemägi näituse “Labase ja püha piiril” ainelised seisundid – ollus ja pits – kutsuvad mõtisklema labaste ja üllaste vormide ning kõrgemate ja madalamate eksistentsi ilmingute üle.

Mõlemad näitused jäävad Telliskivi Loomelinnaku Galeriis avatuks kuni 12. oktoobrini.

Portugalis toimub tänavu kolmas Lissaboni ehtekunstibiennaal, mis tänavu kannab nime „Kooseksisteerimised“ (Coexistências / Coexistences). Biennaali näitusel „Jewellery Room“ osaleb 25.–27. septembril ka Eesti ehtekunstnikke esindav A-Galerii, esitledes kuraator Sille Luiga koostatud väljapanekut „Tuleviku alguses“. Rahvusvahelise publiku ette jõuab 12 kunstniku looming, mis käsitleb inimese, looduse ja tehnoloogia kooseksisteerimise võimalusi.

Kuraatori sõnul vaatleb „Tuleviku alguses“ ehet võimalike maailmade kujutlemise vahendina. Abstraktsed arhitektuursed ja orgaanilised vormid loovad ulmelise miniatuurse ökosüsteemi, kus inimesed, taimed, putukad, mineraalid, tehnoloogia ja tehisintellekt eksisteerivad uutes, alles määratlemata suhetes. Ehte intiimset mõõtkava teadlikult nihestades tõstatab väljapanek küsimusi, mis ulatuvad üksikesemetest kaugemale: millist maailma soovime, milliseid suhteid selles luua ja kellega tulevikku jagada? Ehe muutub siin uurivaks ja kohati maagiliseks tööriistaks, mille abil saab katsetada erinevaid väärtusruume, identiteete ning kooseksisteerimise viise.

Väljapanek koondab eri põlvkondade kunstnikke, kes käsitlevad ehet enama kui dekoratiivse esemena. Nende teosed kutsuvad kujutlema alles valmivat, kuid juba endale käegakatsutavalt vihjavat tulevikku.

Näitusel osalevad kunstnikud: Kaia Ansip (EST/PRT), Valdek Laur (EST), Keiu Koppel (EST), Kadi Kübarsepp (EST), Margit Paulin (EST), Liisbeth Kirss (EST), Katrin Kosenkranius (EST), Raili Vinn (EST), Mari Pärtelpoeg (EST), Elis Liivo (EST), Kati Erme (EST) ja Tõnis Malkov (EST).

„Jewellery Room“ toimub 17. sajandist pärit Lissaboni kloostris Convento dos Cardaes. Näitus on avatud 25.–26.09 kell 12–18 ning 27.09 kell 11–17. Uuri lisa A-galerii kodulehel.

Fotografiska Tallinn avab sügishooaja suurnäitusega „Vivian Maier: avastatud teosed“, mis jõuab pärast New Yorki ja Shanghaid esmakordselt Baltikumi ja Põhjamaadesse. Näitus toob vaatajani ühe 20. sajandi tähelepanuväärsema tänavafotograafi loomingu – ja loo autorist, kelle tööd said laiema publiku jaoks nähtavaks alles pärast tema surma.

Vivian Maier (1926–2009) töötas ligi 40 aastat lapsehoidjana ning pildistas samal ajal New Yorgi ja Chicago tänavatel sõjajärgse Ameerika argipäeva. Tema tähelepanu köitsid nii juhuslikud kohtumised, värvikad karakterid ja tragikoomilised hetked kui ka inimesed, kes jäid suurlinna pidevast liikumisest pisut kõrvale. Maieri fotodes kohtuvad terav vaatlusoskus ja vaoshoitud inimlikkus – omadused, tänu millele mõjuvad tema 1950.–1980. aastatel tehtud ülesvõtted jätkuvalt üllatavalt vahetult.

Maieri enam kui 120 000 negatiivist, filmidest ja helisalvestistest koosnev pärand avastati juhuslikult ning fotograaf ise rahvusvahelist tunnustust kogeda ei jõudnud. Fotografiska näitus vaatleb tema loomingut laiemalt, liikudes ikoonilistest mustvalgetest tänavakaadritest autoportreede, abstraktsemate tööde, värvifotograafia ja filmikatsetusteni.

„Vivian Maieri lugu on erakordne, aga veel olulisem on see, kui tugevalt kõnelevad tema fotod ka seda lugu teadmata,“ kommenteerib Fotografiska Tallinna näituste juht ja kaasasutaja Maarja Loorents. „Näitus annab külastajale tema kui möödunud sajandi ühe andekama tänavafotograafi loomingust suurepärase ülevaate, alustades ikoonilistest kaadritest Chicago ja New Yorgi tänavatel ning lõpetades tema abstraktsemate teoste ja värvifotodega.“ Loorents lisab, et Maieri loomingu tänane suurim väärtus võib peituda just selle inimlikkuses: „Maailm meie ümber on täis lugusid, kui me vaid võtame aega neid märgata.“

Anne Morini kureeritud „Vivian Maier: avastatud teosed“ avaneb Fotografiska Tallinnas 18. septembril ning jääb avatuks 17. jaanuarini.