Foto: Liisa Kanemägi

Inessa Saarits ja Liisa Kanemägi Telliskivi Loomelinnakus

13. augustil ootab Telliskivi Loomelinnak kunstisõpru ainulaadsele õhtule, kus Telliskivi Loomelinnaku Galeriis avatakse kaks eriilmelist näitust. Kell 17.30 alustab Inessa Saaritsa soolonäitus “Graveeritud metsad”, sellele järgneb kell 18.00 Liisa Kanemägi näitus “Labase ja püha piiril”. Mõlemad kunstnikud on avamisel kohal, pakkudes publikule võimaluse kohtuda loojatega ning kogeda kaht väga erinevat, kuid sügavalt mõtlemapanevat kunstimaailma ühe õhtu jooksul.

Inessa Saaritsa uus pimetrükkide seeria “Graveeritud metsad” moodustab kaardi valitud Eesti metsade üraskikahjustustest. Aasta vältel on kunstnik kogunud Eesti metsadest puukoort ja välja töötanud meetodi, millega trükkida korjatud puukoorte üraskimustreid paberile. Kuigi üraskid on metsa eluringi vajalikud lagundajad, on nad viimaste ülisoojade aastate tõttu suutnud kasvatada suve jooksul ühe põlvkonna asemel kolm, ohustades eriti kuusepuude püsimist.

Saaritsa näitusele jõudvad pimetrükid toovad esile erinevate üraskiliikide peened käigumustrid, kuid tähistavad ka trükitud puude surma. 

Liisa Kanemägi on moekunstnik, kes lõpetas 2022. aastal magistrikraadiga Eesti Kunstiakadeemia moedisaini eriala. Tema loomingus on ühendatud materjali väärikas kulumine, peene detailitaju ja julge esteetika. Kanemägi uurib, kust jookseb piir inimese ja rõiva vahel ning kuidas peegeldub selles inimese suhe tema materiaalsusega.

Kanemägi näituse “Labase ja püha piiril” ainelised seisundid – ollus ja pits – kutsuvad mõtisklema labaste ja üllaste vormide ning kõrgemate ja madalamate eksistentsi ilmingute üle.

Mõlemad näitused jäävad Telliskivi Loomelinnaku Galeriis avatuks kuni 12. oktoobrini.

Veel sarnaseid artikleid


Azzedine Alaïa
Foto: Foundation Azzedine Alaïa

Pariisis ootab uus Azzedine Alaïa näitus

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Veel sarnaseid artikleid


Veneetsia Merike Estna
Foto: Merike Estna | Marta Vaarik.

Veneetsia kunstibiennaalil avatakse Eesti paviljon „Lekkiva taeva maja“

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.

Veel sarnaseid artikleid

Kuva juurde artikleid