Võrreldes eelnevate reliisidega, oli “Discontent” Hando Jaksi ja Johanna Eenma jaoks muusikaliselt vabastav kogemus ning samas rütmis kulgedes jõudis bänd ka oma uue loominguni. Žanrilise poole pealt uudistab “Exhale” trummi ja bassi ääremail, ent snitti on võetud ka elektroonilise muusika legendi The Prodigy loost “Invaders Must Die”.
Nagu ka ehk nimigi viitab, on loo temaatika inspireeritud ärevusest ja sellega toimetulekust. “Sealt ka põhiline sõnum, et kõike üle mõeldes tuleb mõnikord lihtsalt keskenduda põhilistele ja lihtsatele asjadele – nagu näiteks hingamine,” seletab Hando Jaksi.
I Wear* Experiment ja “Exhale” jõuavad kolmapäeval, 29. mail Fotografiskas ka kontsertpubliku ette. “Ilmselgelt on meil hea meel üle pika aja uut muusikat avaldada, kuid kõige rohkem tekitab elevust selle loo esitamine kontsertidel. Vähemalt meie vaimusilmas toimib see just eriti hästi valjult ja tulede sähvides,” lausub Jaksi.
Pala “Exhale” on nüüd kuulatav kõikidel suurematel voogedastusplatvormidel.
Singel „Õhtust õhtusse” kannab Elina Borni äratuntav suitsune vokaal, mis annab palale korraga nii kerguse kui ka veidi filmiliku varjundi. Tegemist on poplooga, mis ei püüa suve kirjeldada suure žestiga, vaid pigem tabada selle väikest, kergelt unenäolist rütmi: sõite läbi linna, tänavalaternaid, pilke, mis jäävad hetkeks liiga kauaks pidama.
Singli produtsent ja kaasautor on Markus Palo, kes on viimastel aastatel olnud seotud mitme Eesti popmuusika eduka looga. Elina Born kirjeldab koostööd Paloga loomulikuna: „Koostöö Markusega oli esmakordne ning esimesest sessioonist sai juba selgeks, et omavaheline klapp on väga hea. Mõte, milline lugu sündida võiks, oli meil sünkroonis ning ka sõnad ilmutasid end justkui mängleva kergusega.”
Loole valminud videovisuaali autor on Mona Õispuu. Kaadrikeel liigub brutalistliku arhitektuuri ja mänguliste pilkude vahel, andes laulule linnaliku tausta, mis ei mõju üle lavastatult, vaid pigem kui üks hiline õhtu, mida keegi lihtsalt õigel hetkel märkas.
Vera Vice värske lühialbum pakub kuulajale nelja heliteost, mis peegeldavad lavastuse toorest ja mõrumagusat atmosfääri. Kaks lugu on laiendatud hübriidversioonid ning kaks on kontsentreeritud raadiosõbralikud fragmendid. Tegu on duo esimese kõrvalprojektist sündinud kogumikuga, ehkki ka varasemalt on muusikat loodud nii videoinstallatsioonidele kui tantsuetendustele.
Lavastust ennast on kirjeldatud kui segu millestki toorest, ebaküpsest ja poolikust, kus ihad kohtuvad reaalsusega: „Veenire libiseb mööda mäge alla ja lava võtab kuju. Nad liiguvad julgelt ja veidi mõtlematult. Võimatute ülesannete ette heites voolavad pisarad alla nende mudastelt põskedelt. Aga sokid jäävad puhtaks. Jutt on sorav, välja arvatud mõned tühised vääratused. Veidi on siiski piinlik. Nad on ebaküpsed, nende naha all voolab savi – toores savi, mis on igati valmis vormi võtma.“
Lood on alates tänasest kuulatavad enamikel suurematel digiplatvormidel.