Täna ilmus kodumaise elektroonilise alternatiivpopi koosluse I Wear* Experiment kolmas album “Discontent”, mille esitluskontsert toimub 14. juunil Fotografiskas.

I Wear* Experiment ehk Johanna Oden, Hando Jaksi ja Mikk Simson on koos musitseerinud üle kümne aasta. Perioodi sisse mahub hulganisti singleid, lühialbumeid, Eesti Laulu finaalis üles astumine, Aasia fookusega ning seal loodud arvestatava kuulajaskonnaga maailmaturneed, ja seni ilmunud kaks täispikka albumit, mis täna ilmunud plaadi vormis kolmanda lisa said. Bändi esimene album “Patience” pälvis ka Aasta debüütalbumi auhinna Eesti Muusikaauhindadel. Eelmisel aastal pärjati bänd rahvusvahelise HEMI muusikaauhinnaga.

“Meie uus album “Discontent” on heliliselt helgem, kuid lüüriliselt süngem kui eelmised albumid “Patience” ja “Jupiterz”. Need on lood rahulolematusest, olemise talumatust kergusest, mõttetutest tülidest ja andestusest, uute avastuste näljast,” kirjeldab Hando Jaksi.

Lisaks bändi tuumikule on oma panuse plaadi helipilti andnud ka Jonas Kaarnamets, Iiris Vesik, Max Doohan, Robert Linna ja Matthew Ruys, kellega kohtuti Singapuris tuuritades. Albumi miksijateks on auhinnatud José Diogo Neves ja Bert Prikenfeld. Huvitavat kokkusattumust ja “väikest maailma” illustreerib näiteks fakt, et albumi üks salvestajatest Jim Kaufmann on Charlie Clouseri õpilane, kes omakorda mängis kunagi Nine Inch Nailsis, mis on I Wear* Experiment liigete üks lemmikbändidest.

“Ka meile ootamatu üllatusena selgus, et oma panuse on albumi valmimisse andnud nii mitmed meie uued sõbrad ja neid on üle kogu maailma. Näiteks albumi esimese singli “Unwind” videosse salvestasid meie sõbrad ja fännid videoklippe Los Angelesest Singapurini ja Tallinnast Tokyoni,” lisas Jaksi.

Koos albumiga täna ilmunud nimiloo “Discontent” muusikavideo režissööriks on Juri Krutii (Pensive Pictures) ning see on olemuselt “visuaalselt lummav koreograafiline võitlus hea ja halva vahel.” 

Vaadake oma silmaga järele!

Kuula I Wear* Experiment uut albumit “Discontent” Spotifyst.

Lisainfot albumi “Discontent” esitluskontserdi kohta leiab Facebookist.

Sander Rebane, artistinimega Sass, avaldas täna oma esimese albumi, mis koosneb… demodest. Muusiku sõnul on albumi “demod 21-16” esimesed lood pärit aastast 2021, siis ta oma lapsepõlvekodu tolmusel pööningul muusikaproduktsiooni õppimist alustas ja viimased lood aastast 2026.

“Need on lood, mis on kokku kogutud nö. sahtlipõhjast,” räägib Sander. “Ütleme siis nii, et nad on päris kaua kuskil iCloud’i kaustades marineerinud ja oma aega ootanud. See album võtab teatud mõttes kokku viimased viis aastat minu elus.”

Miks just nüüd? “Eks loominguga ongi selline kummaline lugu, et on vaja aega. On vaja aega, et üldse aru saada millega on tegu ning aega, et lasta lahti. Minu jaoks oli selleks tegelikult üks vägagi konkreetne hetk. Siis kui Pelgulinna sünnitusmajas nägi ühel päikeselisel suvehommikul ilmavalgust minu poeg, Maru. Vaat seal, sellele väikesele elule otsa vaadates tekkis mingi vabadus, teatud lõdvestus. Et nood kahtlused ja küsimused iseenda tähtsuse osas, muutusid korraga nii tühiseks. Seepärast ongi albumi cover art selline nagu ta on. See on meie esimene ühine hommikupäike.”

Sanderi sõnul on tema muusika segu soul’ist, R&B-st, hiphopilikust boom bap’ist ja lo-fi’st. “Ilmselgelt ei ole tegu kiire ja tummise tantsumuusikaga. Minu default-projekti BPM on 100. Eks need lood kuskile sinna jäävad,” lisab ta.

Miks aga just demod? “Ma olen loomult idealist ja ma võiksin lõputult nende lugude kallal nokitseda ja ennast puudujääkidega kiusata. Aga ma otsustasin teadlikult, et nad jäävadki nii nagu nad kord välja bouncitud said. See on aus. Seal olengi mina oma kummalisuses. Kusjuures ega ma enamikke projektidest enam lahti ei saagi. Tehnilises mõttes. Abelton viskab nendega nii segast, et mõned lood olidki masterdusse minnes .mp3ed. Aga Johannes Ahun tegi nende toorete demodega megahead tööd,” võtab muusik kokku.

Kuula tulemust siit!

Some Times on Marten Männa ja Mikk Kaasiku koostööprojekt, mis pakatab särtsakast energiast ja mängulisest loomevabadusest. Bänd sündis soovist kirjutada muusikat Uno Naissoo nimelisele heliloomingu konkursile – ning esimese katsetusena sündinud pala „Oddly Even“ tõi duole ka konkursivõidu.

Enne debüütsingli avaldamist pälvis Some Times palju tähelepanu sotsiaalmeedias, jagades tehniliselt meisterlikke ja humoorika hoiakuga popmuusika kavereid, mis on üle valatud proge‑funki kastmega. Duo ei võta end kaugeltki liiga tõsiselt – nende eesmärk on muusikat tehes eelkõige lõbutseda, katsetada ja lasta ideedel vabalt voolata. Just see vaba ja vahetu lähenemine, koos väga hea omavahelise dünaamikaga, on kujunenud Some Timesi loomingu kandvaks jõuks.

Lühikese ajaga on duol valminud kontserdikava jagu värsket originaalloomingut, mida tutvustatakse publikule tänavusel Jazzkaarel.

Mikk ja Marten ütlevad ise oma uue muusikapala kohta järgmist: “Selle looga saab mingil määral hästi kokku võtta meie bändi iseloomu. Selle 3 minuti sisse on pakitud väga palju erinevaid ideid ja muusikalisi mõtteid, mida ei saa kasti panna või kindlate žanritega piiritleda.”

„Light Me Up“ on kuulatav kõigil suurematel digiplatvormidel.