Foto: Helina Kõrm
Kunstnikeduo Kärt Hammer ja Patrick Soome kolmas ühisprojekt “HOLY DINNER” käsitleb armastuse üht pühalikku vormi – koos einestamist. “Teisele inimesele toidu valmistamine ja pakkumine on üldplaanis argine, kuid intiimne akt, mis väljendab hoolimist ja poolehoidu. Sõnadeta armastuse väljendus,” tutvustavad kunstnikud. “Koos söömises on midagi rituaalset ja pühalikku. Külalisele antakse alati parem ja ilusam tükk kui endale. Lauale pannakse paremad nõud, parimad palad, toitu valmistatakse suurema salajase hoolega, kui vaid endale tehes. Algatuseks pühitakse laud puhtaks. Terve tuba tehakse korda. Kui külaline tuleb, hakatakse esmalt vabandama, et kõik on korrast ära. Seejärel juhatatakse ta läbi toa laua äärde, kus nii muuseas on kõik detailid natukene sätitud. Kasvõi alateadlikult. Midagi on ära peidetud, midagi on rohkem välja toodud. Ja midagi head saab kõhtu. Kui koristada ei jõudnud, siis lükatakse tolmurulle külalise seljataga jalaga vaiba alla. Kogu hoolt saadab väike mure, et kas ikka maitseb? Kas ikka sobib? Selles kontekstis tekib pühalikult soe uus ruum. Püha Õhtusöömaaeg ilma draamata.”
“HOLY DINNER” on ruumispetsiifiline installatiivne näitus kus ühe (reaalse) laua ääres saavad kokku inimesed, kangas, kivi, hõbe, metall, klaas ja mitmed muud materjalid. Oma pühaduse püüdluses üritab näitus luua lausa altarlikku visuaali söömisrituaalile, kus klaasi selgus, kivi raskus, kanga õrn voolavus, söögiriistade täpsus ja teravus ning valguse lummus kirjeldavad kõik selle tundeakti erinevaid tahke.
Näituse pidulik avamine leiab aset 11. aprillil kell 16.00. Näitus jääb avatuks 3. maini 2025. Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Balen, Kivikoda, Momentin Eesti. Uuri lisa Facebookist.
Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.
Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.
Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.
„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“
Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.
„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.
Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.
