9. aprillist on Pärnu Linnagalerii Kunstnike Majas avatud Kärt Hammeri ja Patrick Soome ühisnäitus “HOLY DINNER / PÜHA ÕHTUSÖÖK”.

Kunstnikeduo Kärt Hammer ja Patrick Soome kolmas ühisprojekt “HOLY DINNER” käsitleb armastuse üht pühalikku vormi – koos einestamist. “Teisele inimesele toidu valmistamine ja pakkumine on üldplaanis argine, kuid intiimne akt, mis väljendab hoolimist ja poolehoidu. Sõnadeta armastuse väljendus,” tutvustavad kunstnikud. “Koos söömises on midagi rituaalset ja pühalikku. Külalisele antakse alati parem ja ilusam tükk kui endale. Lauale pannakse paremad nõud, parimad palad, toitu valmistatakse suurema salajase hoolega, kui vaid endale tehes. Algatuseks pühitakse laud puhtaks. Terve tuba tehakse korda. Kui külaline tuleb, hakatakse esmalt vabandama, et kõik on korrast ära. Seejärel juhatatakse ta läbi toa laua äärde, kus nii muuseas on kõik detailid natukene sätitud. Kasvõi alateadlikult. Midagi on ära peidetud, midagi on rohkem välja toodud. Ja midagi head saab kõhtu. Kui koristada ei jõudnud, siis lükatakse tolmurulle külalise seljataga jalaga vaiba alla. Kogu hoolt saadab väike mure, et kas ikka maitseb? Kas ikka sobib? Selles kontekstis tekib pühalikult soe uus ruum. Püha Õhtusöömaaeg ilma draamata.”

“HOLY DINNER” on ruumispetsiifiline installatiivne näitus kus ühe (reaalse) laua ääres saavad kokku inimesed, kangas, kivi, hõbe, metall, klaas ja mitmed muud materjalid. Oma pühaduse püüdluses üritab näitus luua lausa altarlikku visuaali söömisrituaalile, kus klaasi selgus, kivi raskus, kanga õrn voolavus, söögiriistade täpsus ja teravus ning valguse lummus kirjeldavad kõik selle tundeakti erinevaid tahke.

Näituse pidulik avamine leiab aset 11. aprillil kell 16.00. Näitus jääb avatuks 3. maini 2025. Näitust toetavad Eesti Kultuurkapital, Balen, Kivikoda, Momentin Eesti. Uuri lisa Facebookist. 

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.