Eesti moebränd GUILD on avalikustanud tänavuse meeste pre-fall kollektsiooni, mis pakatab karakterist ning laitmatutest ülikondadest. Kollektsiooni esitlevad teiste seas tuntud näod: näitleja Franz Malmsten Jr., muusik Rene Puura, stilist Hugo von Guthan ning GUILDi kaasasutaja Sten Karik.

Hiljaaegu teatas GUILD, et lisaks senisele rätsepatööle, on astutud samm ka mõõduülikondade maailma. Kollektsiooni tuumaks ongi seega ennekõike klassikalised lõiked – ülikonnad, vestid ja triiksärgid. Uus mõõdutööliin kannab nime Guild Gentelier ning kangad tulevad parimatelt kudujatelt nagu Loro Piana, Vitale Barberis, Dormeuil, Ermenegildo Zegna, Zignone, jne. Ettevõtmise eesmärk ei ole pelgalt müüa valmisrõivaid, vaid inspireerida mehi valima rõivaid, mis peegeldaks nende isiklikke väärtuseid ning unikaalseid tugevusi.

“Antud seeria eesmärk ei ole müüa kümneid identseid ülikondi, vaid anda aimu, mis kõik võimalik on,” jagab kollektsiooni sünni tagamaid Sten Karik. “Mõõduülikond tähendab seda, et rõivad valmivad vastavalt kliendi mõõtudele ning eelistustele – valitakse kangad, värvid, tegumoed, mis võimendavad mehe parimaid omadusi. Meil on erakordselt rikkalik kangavalik – mänguruum on lõputu. Küll aga on oluline anda aimu, milline on meie käekiri, esteetika, stiilitunnetus,” lisab Karik. “See ei tähenda muidugi nagu ei valmistaks me ka klassikalisi musti või siniseid ülikondi – neid me teeme kõikse rohkem!”

Esimesed Guild Gentelier pildid, mis praeguseks sotsiaalmeedias jagatud, on põhjustanud juba kõva furoori. Lisaks imetlevatele pilkudele on tekitanud küsimusi julge stilistika – nii mõnegi ülikonna juures kannavad mehed kingade asemel hoopis nahast sandaale.

“Viimane asi, millele me GUILDis alla kirjutame on reeglid ja tabud. Me oleme väga hästi kursis etiketiga ning rõivaetiketil on mõistagi oma koht – vastavatel sündmustel näitab see lugupidamist iseenda ja teiste vastu. Ent reeglid ongi murdmiseks, vabadus eneseväljenduseks ning meisterlikult saavad seda teha vaid need, kes reegleid tunnevad,” kommenteerib lahtirullunud poleemikat GUILDi teine kaasasutaja, Joan Hint. “Ennekõike on GUILD siiski disainerbränd, mis viib moodi edasi, mitte ei vaata tabuhirmus tagasi.”

“Ülikonnad ei pea olema kandmiseks vaid teatris või ärikohtumistel. Mugava lõikega viigipüksid, vestid ning pintsakud sobivad väga hästi ka igapäevaseks kandmiseks. See, kuidas keegi neid välja kannab, on igaühe enda asi. Soovid ülikonda sobitada ketsidega? Anna minna! Või palaval päeval nahast sandaalidega, mis on igatahes mehelikum alternatiiv lühikestele pükstele ning plastist varbavaheplätudele,” lisab Hint. “Peaasi, et end ise hästi tunned.”

Vaata kõnealuseid fotosid galeriis!

GUILDi mõõduülikondade kohta saab lähemalt lugeda Guild Gentelieri kodulehel.

23. veebruar on traditsiooniliselt pühendatud Eesti disainile. Juba 11. korda tähistatakse Eesti disaini päeva, mille raames kutsub Eesti Disainerite Liit üles tutvuma disainiharidusega, uudistama avatud stuudiotes, osalema töötubades ning märkama enda ümber Eesti disainerite loomingut. 

Vahetult enne Eesti Vabariigi aastapäeva on sümboolne hetk rääkida Eesti loovusest, identiteedist ja disaini rollist ühiskonna kujundajana. Eesti Disainerite Liidu esinaine Ilona Gurjanova rõhutab kvaliteetsete toodete ja lahenduste rolli: “Kohaliku disaini toetamine on praegu olulisem kui kunagi varem: see tugevdab korraga nii majandust, kultuuri kui ka ühiskonna säilimis- ja vastupanuvõimet.”

Rahvusvaheliste korporatsioonide eelistamise asemel saab igaüks panustada kohaliku kultuuri kestvusesse läbi kodumaise kauba soetamise ning siinsete teenuste tarbimise. “Eesti disainiettevõtted tegutsevad väikese turu tingimustes, kus iga ost ja tellimus aitab hoida elus kohalikke stuudioid, töökohti ja oskusi. See on otsene investeering majandusse, mis jääb siia – mitte globaalsetesse tarneahelatesse,” võtab Gurjanova kokku vajaduse panustada siinsetesse ettevõtetesse.

Disaineri amet tähendab põhjalike teadmiste, praktiliste oskuste, spetsiifiliste töövahendite käsitluse oskuste, protsessijuhtimise, materjali-alaste eriteadmiste, kultuurilise konteksti ja klientuuri psühholoogia tunnetamise kombinatsiooni. Disaineri karjäärile paneb märgilise aluse erialast õpet pakkuv kõrgkool, kus kogenud juhendajate käe all saab lisaks teadmiste omandamisele ka eksperimenteerida ning luua uuenduslikke lahendusi.

Eesti disaini päev on küll üks kord aastas – 23. veebruaril – kuid temaatiline programm on laotatud pikema perioodi peale, et publik saaks külastada mitmeid stuudioid. Erinevatel päevadel avavad oma töökoja uksed erinevate valdkondade disainerid. Näiteks PUHU tegeleb maailmas üha haruldasemaks muutuva klaasipuhumisega, IKIGI loob uuskasutatud materjalidest tarbemärkmikke ning tutvustab kliistiirpaberi valmistamist. Ehtekunstnikud ja -disainerid Krista Lehari ning Birgit Skolimowski näitavad oma loomingulist tööruumi, mis asub legendaarses ja ajaloolises ehtekunstnike majas aadressil Hobusepea 2. 

Tippkvaliteeti pakkuv rõivabränd Guild kutsub kõiki külla tutvuma mõõduülikonna kontseptsiooniga. Reet Aus ja Stella Soomlais on asutanud uue stuudipoe ning koos mitmete disaineritega toimub vestlusring ja melu. Eesti Disaini Maja kui ainuke 100% kohalike brändide loomingut pakkuv pood terves maailmas kutsub disainiga tutvuma pidulikuma meeleolu saatel. Ning Solaris keskuses avatakse disainikoolide väljapanek, mis jääb avatuks kuni 15. märtsini.

Tutvu programmiga siin! 

Eesti disainkudumite bränd Ärni Blum avas hiljuti Telliskivi Loomelinnakus oma esimese minimalistlikult luksusliku stuudiopoe. “Tagasi vaadates pean end aegajalt näpistama, et mõista, kui suureks Ärni tänaseks kasvanud on,” ütleb Portailile oma teekonda jagav moemärgi looja ja disainer Johanna Paiste.

Johanna kirg ja hobi on alati olnud kudumine, kuid plaani oma kudumisbrändi luua tal ei olnud. “Tegime mulle 2017. aastal sõbranna tungival soovitusel sotsiaalmeedia kontod. Ta arvas, et minu kudumitele võiks huvilisi olla,” meenutab naine. Ja huvilisi tuli tõepoolest palju.

Kodukootud katsetustest luksuskudumiteni

Alguses oli kõik väga kodukootud. Johanna tegutses NirgiWabriku nime all, mis oli naljaga pooleks tehtud väike ettevõtmine. Aja jooksul kasvas aga kudumisfänni huvi keerukamate ja põnevamate lahenduste vastu ning loomesse jõudsid kampsunid ja muud rõivad.

Kuus aastat tagasi, kui perre sündis teine laps, pidi Johanna otsustama, kas lõpetada tegevus või otsida abilisi. Ennast tundes, ei suutnud ta kudumisest loobuda. “Mõtlesin, et proovime edasi minna ja nii hakkas lumepall veerema. Tulid kudujad, edasimüüjad ja asi muutus tõsisemaks.”

NirgiWabriku läbis rebrändingu ja ellu tärkas Ärni Blum, mis sai nime Johanna vanaisa järgi. Brändi keel muutus selgemaks, identiteet tugevamaks ja suund küpsemaks. Kuid käsitöö, ajatus, materjalide kvaliteet ja teadmine, et kudum on päriselt väärtuslik, on jäänud. “Kõik on tulnud orgaaniliselt entusiasmi, järjepideva töö ja armastuse läbi,” ütleb naine. Tänaseks on suurest kirest kudumise vastu kasvanud omanäoline Eesti bränd, millel on tootmisstuudio Saaremal ja nüüd ka stuudiopood pealinna loomelinnakus.

Ruum, kus kohtuvad avarus ja inspiratsioon

Johanna unistas salamisi oma stuudiopoest aastaid. Püsikliendid olid juba pikka aega soovinud temaga kohtuda, et loomingut selga proovida, valida materjale, arutada erimõõte. “Varem pidin leidma loovaid lahendusi ja kohtuma mujal. Kui neid kohtumisi tekkis üha rohkem, sain aru, et nüüd on aeg,” ütleb Johanna.

Soov oli luua mitte lihtsalt pood, vaid koht, kus inimesed tulevad kokku ja kogevad midagi erilist. Kui ta Telliskivis asuvat ruumi nägi, tekkis äratundmine ja miski muu ei tundunud enam õige. “Siin liikudes annab keskkond energiat ja inspiratsiooni. See on elus ja loov, täpselt nagu soovin, et Ärni oleks.”

Kuldse kesktee otsingul

Suurim rõõm kogu sel teekonnal on Johanna sõnul Ärni Blumi fännid – inimesed, kes austavad ja hindavad seda, mida ta teeb. “Eriti liigutav on, kui klient tuleb poodi tagasi ja jagab, kuidas komplimendid on garanteeritud,” ütleb disainer.

Ettevõttega kaasnevad ka omad väljakutsed. Johanna tõdeb, et kahe väikese lapse kõrvalt ei ole ettevõtte juhtimine kerge. Tema südameasjaks on jätkusuutlikkus ja tellimuspõhine tootmine, tellimuste arv on aga ületanud füüsilised võimekused. “Otsime kuldset keskteed, kuidas kasvada suuremaks nii, et kliendid oleksid rahul, kvaliteet kompromissitu, tootmine eetiline ja jätkusuutlik ning samaks ei põleks me ise läbi,” räägib Johanna. Oma asja ajamine on õpetanud, et kasv ei tähenda alati kiiremini liikumist, vaid targemaid otsuseid.

Tulevikku vaadates on Johanna soov viia Ärni lugu ka Eestist kaugemale. “Kui meie tootmisvõimekus on stabiilne, unistan alustada ekspordiga. Usun unistamisesse ja manifesteerimisse, tuleb uskuda endasse ja teha oma asja,” on Johanna sõnad.

Ärni Blumi stuudiopood ootab külalisi Telliskivi Loomelinnakus T-R kell 11–18 ja L 11–15.