Rahvusvahelise kaasaegse kunsti biennaali Tallinna Fotokuu 2025 põhiprogramm avatakse 5. septembril Saarineni majas Tanja Muravskaja näitusega „Aiad: Tanja Muravskaja ja valgus“. 11. oktoobrist on Kai kunstikeskuses avatud Sirje Runge näitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“.

Tanja Muravskaja fotoseeria „Aiad“ uurib reaalsuse ja kujutise vahelisi piire, kasutades lähtematerjalina vett kui vaatamise viisi. Kunstnik ei käsitle merd pelgalt motiivina – sellisena, nagu see on –, vaid viib selle vormilisse muundumisse, kus nähtavat kujundavad valgus ja aeg. Nii lakkab vesi olemast illustratsioon ja muutub kogemuseks, mis on ühtaegu materiaalne ja visuaalne ning töötab vaataja mälu, aja ja sisemiste seisunditega.

Muravskaja jaoks on vee kasutamine teadlik aeglustumise strateegia ja vastandus digiajastu automatiseeritud visuaalsetele voogudele. „Oma töödega kutsun ka vaatajat aeglustama ja häälestama pilku ümber – astuma kõrvale lõputust uudiste- ja pildivoost, et taastada tundlikkus valguse ja aja suhtes ning märgata, kuidas kujutis sünnib siin ja praegu. See on rännak nähtava ja nähtamatu piirile, mis toob vaataja tagasi teravdatud füüsilisse kohalolusse,“ sõnas kunstnik Tanja Muravskaja. Näitus toimub ajaloolises Saarineni majas ning väljapanekus on aastatel 2024-2025 kunstniku enda valmistatud fototrükid, mille lõplik valik ja vormistus on kujundatud Fotokuu näituse jaoks.

Lisaks Tanja Muravskaja isikunäitusele kuulub Tallinna Fotokuu põhiprogrammi Sirje Runge isikunäitus „Hapral pinnasel. Sirje Runge ja valgus“ Kai kunstikeskuses. 

11. oktoobrist avatud näitus jälgib kunstniku loomingulist teekonda valguse, värvi ja taju uurimisel, tuletades meelde, et kunsti jõud peitub sageli selle võimes kanda vastuolusid, aktsepteerida kaduvust ja muuta mööduv millekski kestvaks.

Näitusel on väljas valik Runge teoseid 1970st aastatest tänaseni ning eraldi ruum on pühendatud tema õpetamiskunstile, rekonstrueerides tema katsetused värviliste paberitega valguse uurimiseks.

Rahvusvaheline kaasaegse kunsti biennaal Tallinna Fotokuu toimub tänavu kaheksandat korda, kestes 5. septembrist 31. oktoobrini. 

Portugalis toimub tänavu kolmas Lissaboni ehtekunstibiennaal, mis tänavu kannab nime „Kooseksisteerimised“ (Coexistências / Coexistences). Biennaali näitusel „Jewellery Room“ osaleb 25.–27. septembril ka Eesti ehtekunstnikke esindav A-Galerii, esitledes kuraator Sille Luiga koostatud väljapanekut „Tuleviku alguses“. Rahvusvahelise publiku ette jõuab 12 kunstniku looming, mis käsitleb inimese, looduse ja tehnoloogia kooseksisteerimise võimalusi.

Kuraatori sõnul vaatleb „Tuleviku alguses“ ehet võimalike maailmade kujutlemise vahendina. Abstraktsed arhitektuursed ja orgaanilised vormid loovad ulmelise miniatuurse ökosüsteemi, kus inimesed, taimed, putukad, mineraalid, tehnoloogia ja tehisintellekt eksisteerivad uutes, alles määratlemata suhetes. Ehte intiimset mõõtkava teadlikult nihestades tõstatab väljapanek küsimusi, mis ulatuvad üksikesemetest kaugemale: millist maailma soovime, milliseid suhteid selles luua ja kellega tulevikku jagada? Ehe muutub siin uurivaks ja kohati maagiliseks tööriistaks, mille abil saab katsetada erinevaid väärtusruume, identiteete ning kooseksisteerimise viise.

Väljapanek koondab eri põlvkondade kunstnikke, kes käsitlevad ehet enama kui dekoratiivse esemena. Nende teosed kutsuvad kujutlema alles valmivat, kuid juba endale käegakatsutavalt vihjavat tulevikku.

Näitusel osalevad kunstnikud: Kaia Ansip (EST/PRT), Valdek Laur (EST), Keiu Koppel (EST), Kadi Kübarsepp (EST), Margit Paulin (EST), Liisbeth Kirss (EST), Katrin Kosenkranius (EST), Raili Vinn (EST), Mari Pärtelpoeg (EST), Elis Liivo (EST), Kati Erme (EST) ja Tõnis Malkov (EST).

„Jewellery Room“ toimub 17. sajandist pärit Lissaboni kloostris Convento dos Cardaes. Näitus on avatud 25.–26.09 kell 12–18 ning 27.09 kell 11–17. Uuri lisa A-galerii kodulehel.

Fotografiska Tallinn avab sügishooaja suurnäitusega „Vivian Maier: avastatud teosed“, mis jõuab pärast New Yorki ja Shanghaid esmakordselt Baltikumi ja Põhjamaadesse. Näitus toob vaatajani ühe 20. sajandi tähelepanuväärsema tänavafotograafi loomingu – ja loo autorist, kelle tööd said laiema publiku jaoks nähtavaks alles pärast tema surma.

Vivian Maier (1926–2009) töötas ligi 40 aastat lapsehoidjana ning pildistas samal ajal New Yorgi ja Chicago tänavatel sõjajärgse Ameerika argipäeva. Tema tähelepanu köitsid nii juhuslikud kohtumised, värvikad karakterid ja tragikoomilised hetked kui ka inimesed, kes jäid suurlinna pidevast liikumisest pisut kõrvale. Maieri fotodes kohtuvad terav vaatlusoskus ja vaoshoitud inimlikkus – omadused, tänu millele mõjuvad tema 1950.–1980. aastatel tehtud ülesvõtted jätkuvalt üllatavalt vahetult.

Maieri enam kui 120 000 negatiivist, filmidest ja helisalvestistest koosnev pärand avastati juhuslikult ning fotograaf ise rahvusvahelist tunnustust kogeda ei jõudnud. Fotografiska näitus vaatleb tema loomingut laiemalt, liikudes ikoonilistest mustvalgetest tänavakaadritest autoportreede, abstraktsemate tööde, värvifotograafia ja filmikatsetusteni.

„Vivian Maieri lugu on erakordne, aga veel olulisem on see, kui tugevalt kõnelevad tema fotod ka seda lugu teadmata,“ kommenteerib Fotografiska Tallinna näituste juht ja kaasasutaja Maarja Loorents. „Näitus annab külastajale tema kui möödunud sajandi ühe andekama tänavafotograafi loomingust suurepärase ülevaate, alustades ikoonilistest kaadritest Chicago ja New Yorgi tänavatel ning lõpetades tema abstraktsemate teoste ja värvifotodega.“ Loorents lisab, et Maieri loomingu tänane suurim väärtus võib peituda just selle inimlikkuses: „Maailm meie ümber on täis lugusid, kui me vaid võtame aega neid märgata.“

Anne Morini kureeritud „Vivian Maier: avastatud teosed“ avaneb Fotografiska Tallinnas 18. septembril ning jääb avatuks 17. jaanuarini.