Reedel, 13. oktoobril avas Fotografiska maailmakuulsa fotograafi ja kunstniku Roger Balleni retrospektiivi. Näitus “Maailm Roger Balleni moodi” on kustniku tööde esmaesitlus Fotografiska muuseumides. Avaüritusel sai Eesti publik unikaalse võimaluse osaleda vestlusel ja näitusetuuril koos autoriga.

Roger Balleni töödes leidub elemente mitmest kunstivoolust, nagu art brute, primitivism ja sürrealism, kuid tema unikaalne stiili on saanud ka oma nime – ballenesque. Balleni töid ei ole alati lihtne vaadata. Oma fotodes, joonistustes ja installatsioonides kasutab kunstnik palju elemente, mis võivad tekitada vaatajatel ebamugavustunnet. Mustvalgetes töödes saab näha vanakraami, loomi, õõva tekitavaid maske, nukke ja inimkujutisi. Balleni seostab sellist reaktsiooni inimkonnale omase harjumusega loodusnähtustele tähendusi omistada. “See tundub inimestele sünge, kuna esindab meie allasurutud poolt. Looduses selline tumedama poole käsitlus puudub, väljaspool inimkonda ei ole valgust ega pimedust,” sõnas Ballen.

Kunstnik ise viibis avanädal Tallinnas ning osales mitmel üritusel: näituse avamisõhtul andis kunstnik külalistele inspireeriva sissevaate oma loomingusse, samuti toimusid kunstniku vestlus Eesti Kunstiakadeemia tudengitega, meistriklass algajatele fotokunstnikele, kinos Sõprus Balleni lühifilmide näitamine koos Tristan Priimägiga ning näitusetuur koos raamatute signeerimisega.

USA päritolu kahe doktorikraadiga kunstnik elab 1980ndate algusest Lõuna-Aafrikas, Johannesburgis. Alguses dokumenteeris Ballen kaugemaid piirkondi ja marginaliseeritud valgeid Lõuna-Aafrika elanikke apartheidiajastu lõpul, kasutades teravat mustvalget kujutist. Alates 1995. aastast arenes Balleni töö aga provokatiivseks sulamiks reaalsusest ja kujutlusvõimest. Fotografiska suurnäitus pakub haruldast võimalust olla tunnistajaks Balleni töö arengule läbi viie aastakümne, näidates fotograafi transformatsiooni kunstnikuks, kes on ümber defineerinud fotograafia piirid. Kokku näitab Fotografiska Tallinn 90 Balleni tööd – fotosid, pilte, maale ja filme. 

Balleni näitus “Maailm Roger Balleni moodi” jääb Fotografiskas avatuks kuni 2024. aasta jaanuari keskpaigani.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.