Reedel, 13. oktoobril avas Fotografiska maailmakuulsa fotograafi ja kunstniku Roger Balleni retrospektiivi. Näitus “Maailm Roger Balleni moodi” on kustniku tööde esmaesitlus Fotografiska muuseumides. Avaüritusel sai Eesti publik unikaalse võimaluse osaleda vestlusel ja näitusetuuril koos autoriga.

Roger Balleni töödes leidub elemente mitmest kunstivoolust, nagu art brute, primitivism ja sürrealism, kuid tema unikaalne stiili on saanud ka oma nime – ballenesque. Balleni töid ei ole alati lihtne vaadata. Oma fotodes, joonistustes ja installatsioonides kasutab kunstnik palju elemente, mis võivad tekitada vaatajatel ebamugavustunnet. Mustvalgetes töödes saab näha vanakraami, loomi, õõva tekitavaid maske, nukke ja inimkujutisi. Balleni seostab sellist reaktsiooni inimkonnale omase harjumusega loodusnähtustele tähendusi omistada. “See tundub inimestele sünge, kuna esindab meie allasurutud poolt. Looduses selline tumedama poole käsitlus puudub, väljaspool inimkonda ei ole valgust ega pimedust,” sõnas Ballen.

Kunstnik ise viibis avanädal Tallinnas ning osales mitmel üritusel: näituse avamisõhtul andis kunstnik külalistele inspireeriva sissevaate oma loomingusse, samuti toimusid kunstniku vestlus Eesti Kunstiakadeemia tudengitega, meistriklass algajatele fotokunstnikele, kinos Sõprus Balleni lühifilmide näitamine koos Tristan Priimägiga ning näitusetuur koos raamatute signeerimisega.

USA päritolu kahe doktorikraadiga kunstnik elab 1980ndate algusest Lõuna-Aafrikas, Johannesburgis. Alguses dokumenteeris Ballen kaugemaid piirkondi ja marginaliseeritud valgeid Lõuna-Aafrika elanikke apartheidiajastu lõpul, kasutades teravat mustvalget kujutist. Alates 1995. aastast arenes Balleni töö aga provokatiivseks sulamiks reaalsusest ja kujutlusvõimest. Fotografiska suurnäitus pakub haruldast võimalust olla tunnistajaks Balleni töö arengule läbi viie aastakümne, näidates fotograafi transformatsiooni kunstnikuks, kes on ümber defineerinud fotograafia piirid. Kokku näitab Fotografiska Tallinn 90 Balleni tööd – fotosid, pilte, maale ja filme. 

Balleni näitus “Maailm Roger Balleni moodi” jääb Fotografiskas avatuks kuni 2024. aasta jaanuari keskpaigani.

Oktoobri esimene nädal toob Fotografiskasse juurde kaks uut eripalgelist näitust, mis kutsuvad mõlemad omal moel vaatlema keha, mälu ja identiteeti ning seda, kuidas keskkond kujundab inimese suhet iseenda ja ümbritsevaga. Eesti kunstnik Heikki Leis mängib vee ja füüsiliselt tajutavate piiridega, Bosnia kunstnik Šejla Kamerić vaatab aga otsa sellele, kuidas ajalugu, võim ning põlvest põlve edasi kanduvad ootused inimese kehasse ja identiteeti talletuvad.

Heikki Leis on mitmekülgne ja eksperimentaalne Eesti kunstnik ja fotograaf, kelle üle 20 aasta pikkust loometööd iseloomustavad tehniline keerukus ja katsetuslikud töömeetodid. Tema varasemad teosed on olnud osa Fotografiska kahest grupinäitusest, oktoobris avanev isikunäitus toob aga publiku ette Leisi värskeima, viimaste aastate jooksul valminud loomingu. Leis vaatleb inimese ja vee vahelist ürgset sidet ning seda, kuidas vees muutuvad nii keha, liikumine kui ka inimese harjumuspärane taju iseendast ja ümbritsevast.

Näitusel „Torm enne vaikust“ kohtub kaks fotoprojekti: valitud portreed seeriast „Virdpinnad“ ning akvaariumis jäädvustatud inimesed seeriast „Voolujooned“. Mõlema läbivaks tunnusjooneks on vesi, mis ei ole pelgalt taust või dekoratsioon, vaid teoste aktiivne kaasautor, mis kujundab nii kehi, nägusid kui ka nende liikumist. Painduvad ja põimuvad kehad ning virvendav veepind hägustavad tuttavaid vorme ja moonutavad nägusid. Vesi hajutab piire ning vabastab keha hetkeks füüsilistest ja sotsiaalsetest raamidest, luues ruumi kergusele, liikumisele ja vabadusele.

Koostöös Fotografiskaga loodud näituse kuraator on Stella Mõttus. Lisaks fotodele hõlmab näitus ka videoteost ja akvaariumiinstallatsiooni ning tervikut saadab spetsiaalselt näituse jaoks loodud helimaastik, mille autor on helilooja Ekke Västrik. Leisi visuaalse maailma mõttelise mõõtme avab kirjanik Jan Kaus, kes on loonud näituse saatetekstid ning kellega koos antakse oktoobri teises pooles välja ka samasse projekti kuuluv fotoraamat.

Heikki Leisi kõrval avaneb Fotografiskas veel teinegi näitus. Šejla Kamerić on rahvusvaheliselt tunnustatud Bosnia päritolu visuaalkunstnik, kelle teosed kuuluvad mitme kunstimuuseumi, teiste seas Tate Moderni kogusse. Kamerići looming sünnib ja tegutseb mittelineaarsete ajalooliste narratiivide, isiklike lugude, ühiskonnakriitika ja mälupoliitika pingeväljas. Olles ise läbi elanud Bosnia sõja ja Sarajevo piiramise, uurib Kamerić oma loomingus sedagi, kuidas sõda jätkub inimestes ka siis, kui sõda ise on lõppenud. Kõik isiklik on tema jaoks alati ka poliitiline: keha kannab endas ajalugu, mälu ja teiste pilke, aga võib saada ka vastupanu ja enesemääratluse paigaks.

Kamerići näitus „EX YOU“ on intiimne ja samas universaalne uurimus soolisusest, traumast ja kuuluvusest. See paljastab vastuolud, mis kaasnevad naiseks olemisega maailmas, mis püüab naist määratleda. Fotograafia, skulptuuri, installatsiooni ja heli kaudu võtab kunstnik ette selle, mis naistele põlvest põlve edasi antakse, ning uurib, mis juhtub, kui seda pärandit enam vastu võtta ei taheta. Näituse pealkirjas peitub veel teinegi kiht: EX YOU ehk ex-YU kui endine Jugoslaavia – poliitiliselt kadunud riik, mille jäljed elavad edasi inimestes ja kultuurimälus. „EX YOU“ on vastuhakk sellele, mis on inimestele määratud, ja katse mõista, mis jääb järele siis, kui sellest keelduda.

Kaks pealtnäha eripalgelist näitust kõnelevad mõlemad omal moel sarnasel teemal – inimese vabadusest iseend määratleda. „Leisi vees lahustuvad hetkeks keha piirid ja harjumuspärane ettekujutus iseendast. Kamerići loomingus muutub keha aga paigaks, kuhu on talletunud ajalugu, võim ja teiste seatud ootused,“ kirjeldab Fotografiska Tallinna näituste juht ja kaasasutaja Maarja Loorents. „Mõlemad kunstnikud nihutavad midagi paigast – Leis meie füüsilise taju, Kamerić aga arusaama sellest, kui palju oma identiteedist on tegelikult inimese enda kujundada.“

Neljapäeval, 8. oktoobril kell 18 toimub mõlema näituse ühine avatuur ning reedel, 9. oktoobril kell 19 leiab aset Šejla Kamerići näituse avavestlus, kus koos kunstnikuga lahkab teravaid teemasid Feministeeriumi huvikaitsja Elise Rohtmets. 21. oktoobril toimuval raamatuesitlusel tutvustavad ühist projekti ja näitust Heikki Leis ja Jan Kaus.

Heikki Leisi ja Šejla Kamerići näitused on Fotografiskas avatud 9. oktoobrist 2026 7. märtsini 2027.

Mõni bränd sünnib põhjalikust äriplaanist, teine hakkab lihtsalt vaikselt kasvama. Meigikunstniku Gerda Milleri Miller & Skully kuulub viimaste sekka – mõte oma rõivabrändist oli Gerdal peas juba aastaid, kuid tänaseks tuttavaks saanud pealuu alustas hoopis tema isikliku logo osana.

Ühel hetkel jõudis Skully T-särgile ning sealt edasi hakkasid asjad Gerda sõnul „omas tempos õiges suunas liikuma”. Pealuud on talle meeldinud lapsest saati, kuid sünge sümboolika asemel otsis ta tegelasele teistsugust iseloomu: „creepy but cute” – natuke tume, natuke armas ja parajalt kiiksuga. Esimestest T-särkidest on Miller & Skully vahepeal kasvanud eri mudelite ja sokkideni ning ideid järgmisteks käikudeks jagub. 

Brändi senist teekonda tähistati septembris Tallinnas Kopli Fooris, kuhu kogunesid sõbrad, koostööpartnerid ja kaasaelajad. Klassikalise lansseerimispeo asemel sai õhtu keskseks osaks hoopis ise tegemine: külalised kujundasid värvidega endale Miller & Skully särgid ning tulemuseks polnud kahte ühesugust eksemplari.

Õhtu joogipoole eest hoolitses TOHI, kellega valmis selleks puhuks ka limiteeritud Miller & Skully x TOHI džinnipudelite seeria spetsiaalse kujundusega.

„Lõpuks oli värvi igal pool, ükski särk ei näinud välja nagu teine ja kogu õhtu oli mõnusalt loominguline kaos,” võtab Gerda kokku. Mõnes mõttes üsna täpne kirjeldus ka Miller & Skully senisest kujunemisest – mitte üleliia ette planeeritud, vaid piisavalt vaba, et Skully saakski oma elu elada.

Vaata fotosid meeleolukast õhtust galeriis!