Reedel, 13. oktoobril avas Fotografiska maailmakuulsa fotograafi ja kunstniku Roger Balleni retrospektiivi. Näitus “Maailm Roger Balleni moodi” on kustniku tööde esmaesitlus Fotografiska muuseumides. Avaüritusel sai Eesti publik unikaalse võimaluse osaleda vestlusel ja näitusetuuril koos autoriga.

Roger Balleni töödes leidub elemente mitmest kunstivoolust, nagu art brute, primitivism ja sürrealism, kuid tema unikaalne stiili on saanud ka oma nime – ballenesque. Balleni töid ei ole alati lihtne vaadata. Oma fotodes, joonistustes ja installatsioonides kasutab kunstnik palju elemente, mis võivad tekitada vaatajatel ebamugavustunnet. Mustvalgetes töödes saab näha vanakraami, loomi, õõva tekitavaid maske, nukke ja inimkujutisi. Balleni seostab sellist reaktsiooni inimkonnale omase harjumusega loodusnähtustele tähendusi omistada. “See tundub inimestele sünge, kuna esindab meie allasurutud poolt. Looduses selline tumedama poole käsitlus puudub, väljaspool inimkonda ei ole valgust ega pimedust,” sõnas Ballen.

Kunstnik ise viibis avanädal Tallinnas ning osales mitmel üritusel: näituse avamisõhtul andis kunstnik külalistele inspireeriva sissevaate oma loomingusse, samuti toimusid kunstniku vestlus Eesti Kunstiakadeemia tudengitega, meistriklass algajatele fotokunstnikele, kinos Sõprus Balleni lühifilmide näitamine koos Tristan Priimägiga ning näitusetuur koos raamatute signeerimisega.

USA päritolu kahe doktorikraadiga kunstnik elab 1980ndate algusest Lõuna-Aafrikas, Johannesburgis. Alguses dokumenteeris Ballen kaugemaid piirkondi ja marginaliseeritud valgeid Lõuna-Aafrika elanikke apartheidiajastu lõpul, kasutades teravat mustvalget kujutist. Alates 1995. aastast arenes Balleni töö aga provokatiivseks sulamiks reaalsusest ja kujutlusvõimest. Fotografiska suurnäitus pakub haruldast võimalust olla tunnistajaks Balleni töö arengule läbi viie aastakümne, näidates fotograafi transformatsiooni kunstnikuks, kes on ümber defineerinud fotograafia piirid. Kokku näitab Fotografiska Tallinn 90 Balleni tööd – fotosid, pilte, maale ja filme. 

Balleni näitus “Maailm Roger Balleni moodi” jääb Fotografiskas avatuks kuni 2024. aasta jaanuari keskpaigani.

Katrin Kuldma korraldas oma esimese suurejoonelise moeshow 1998. aastal Niguliste kirikus, mis oli esimene omataoline Eestis. Kakskümmend aastat hiljem, 2018. aasta sügisel, kohtusid Niguliste, mood ja muusika taas. 24. aprillil 2026 tõi Eesti luksusbränd kolmandat korda oma kollektsioonid Niguliste kiriku iidsete võlvide alla. Seekord kohtus Katrin Kuldma moelooming Tõnis Mägi muusikaga. Kõrgmood ja muusika sulandusid ühtseks kunstiliseks tervikuks ja publik aplodeeris taas püsti seistes.

Mood ja muusika viisid privaatse kontsertetenduse külalised rännakule läbi erinevate aastaaegade ja paikade. Inspiratsiooni pakkusid elegantsed ülikonnad ja pulmakleidid, safari-komplektid ning ooperiõhtute kostüümid. “Kondor”, “Jäljed” ja teised Mägi kuulsad laulud kõlasid Estonia kontsertklaveril koos Ain Agani kitarrihelidega, Niguliste võlvide all leidis aset unikaalne ja lummav kontsert. “Tõnise tänane pisut mõtlik muusikastiil sobib minu Amanjeda filosoofia ja hingelaadiga, kus oluline on pühendumine ja armastus, iga päev, hommikust õhtuni. Meie mõlema looming on inspireeritud elust, armastusest, loodusest ja erilistest paikadest maailmas,” filosofeerib disainer koostööst Tõnis Mägiga.

Katrin Kuldma sõnul läks etenduse eesmärk anda edasi oma nägemus hingestatud põhjamaisest luksusest korda. „See oli eriline õhtu, mis kandis endas rahu, ilu ja tasakaalu, pakkudes publikule hetke astuda argipäevast eemale ja siseneda ruumi, kus aeg justkui peatub. See polnud pelgalt moeetendus või kontsert, vaid teekond läbi emotsioonide, väärtuste ja inspiratsiooni,“ kirjeldab disainer, kes esitles oma viimaste aastate moeloome paremikku kui ka päris uusi kollektsioone. Muide, uuele kollektsioonile on oma loomingulised killud jaganud ka noored disainerid Eva Arvisto, Lisanna Jüriso ja Carmen Triini Tälli.

Vaata moeetendus oma silmaga järele:

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.