Foto: Lembit Peegel
Publiku ees avaneb sissevaade spordifotograaf Lembit Peegli loomingusse, kandes kõnekatel ja mõjusatel fotodel osa Eesti spordikultuuri loost aastatest 1970–1990, sekka kilde hilisematest spordihetkedest. Lembit Peegel, tollal paljuski vabatahtlik, rändas neil aastatel kaameraga mööda spordivõistlusi, saateks kirg, pühendumus ja sihikindlus. Tänu tema erakordsele oskusele püüda pildile spordi ilu, võlu ja valu, jäädvustusid filmirullile spordi ehedad ja eredad hetked, mis on ühe osana kujundanud Eesti ühiskonda ja kultuurilugu.
Näituse „Peegel/Pildis“ põhirõhk asetseb ajalooliste hetkede tabamisel ja emotsionaalsetel olustikuvaadetel, mida Peegel on oma julge ja väleda reaktsiooniga meisterlikult edasi andnud. Ajastuomaste spordialade tiitlivõistlustel ja rahvaspordisündmustel sündinud mustvalged pildilood kõrvutuvad sinimustvalgete võiduhetkedega taasiseseisvunud Eesti esimestelt olümpiamängudelt, mis aitasid raamistada kogu riigi eneseusku ja tõusu. Jõu-, mõtte-, võimlemis- ja meeskonnaspordi möödunud ajad tulevad lopsakas nüansirikkuses esile ajastutruudel kaadritel ja vahetute emotsioonide najal, vahendajaks Lembit Peegli tabav ja terane fotokunstisilm.
Oma aja mõjukaima spordielu jäädvustajana on Lembit Peegli roll kodumaa kultuuriloos hindamatu ning tema isikunäitus on oluline samm püüdluses säilitada tema pärandit, mis ei ole suuremale üldsusele siiamaani kättesaadav olnud. Näitusel on väljas ligikaudu 50 fotot ning selle on kureerinud Fotografiska Tallinn ja Lembit Peegel koostöös Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi ning spordiedendajate Are Altraja ja Peeter Keegiga.
„Lembit Peegli fotonegatiivide arhiivi sukeldumine on olnud ühtaegu põnev ja keeruline väljakutse – tegemist on tohutu pärandiga, mis ehib kodumaist spordikultuuri ning seda avades ühtis austus aukartusega. Ääretult mahukas taustatöö viis meid koostöös Lembituga lõpuks narratiivini, mida soovime publikule esitleda. Meie eesmärk on näidata olustikuehedat ajastut spordiminevikust, kus analoogfotograafia kunstiline tase oli märgiline ja mänguline,“ kommenteerib näituse sündi Fotografiska kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents ning lisab, et on au olla osa Lembitu loost.
Lembit Peegli näitus toob nii avamise aegu kui kogu näituseperioodi jooksul Fotografiskasse mitmeid eriüritusi, mis viivad rändama spordiajaloo sissetallatud radadele ja taasavavad nostalgilisi peatükke Eesti kultuuriloost, ent puudutavad ka mitmeid kõnekaid ja haaravaid teemasid kaasaja spordis ja liikumiskultuuris.
Laupäeval, 25. jaanuaril on harukordne võimalus kuulata suurmeistri enda meenutusi möödunud spordiaegadest: kell 11.00 ja 13.00 toimuvaid näituse avatuure viivad läbi Lembit Peegel ja Are Altraja. Veebruarikuu toob lisaks juurde kolm näituse erituuri: 5. veebruaril saab näitust külastada koos fotograaf Jarek Jõeperaga, 16. veebruaril koos Allar Levandi ja Tiit Karuksiga ning 27. veebruaril koos Kaarel Antonsi ja Johannes Vedruga Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumist.
Näitusel esitletakse kaheksa temaatilise peatüki kaudu mitmekülgset, põnevat ja üllatavat sissevaadet mõjuka avangardse kunstikooli Bauhaus töösse ja ellu. Tegu on ühe 20. sajandi olulisema kunstikooliga, mis asutati 1919. aastal Weimaris, 1926. aastal kolis kool Dessausse ja kui natsionaalsotsialistid seal edasi tegutsemise võimatuks muutsid,1932. aastal Berliini, kus selle uksed 1933. aastal lõplikult sulgusid.
Bauhausi koondusid kunstnikud, arhitektid ja disainerid selleks, et mõelda kaasaja ning selle ümbermõtestamise võimaluste üle. Õppetöö kaudu sai sellest koolist väljund julgetele eksperimentidele, millel oli suur mõju nii 1920-1930. aastatel kui ka edaspidi.
Fotode, originaaljooniste, makettide, dokumentide, filmide ja esemete kaudu kutsub näitus avastama Bauhausi modernistliku kujunduse teooria ja praktika laia haaret ning mitmekülgsust. See väljendub nii arhitektuuris, argiesemetes tekstiilidest ja mööblist keraamikani, maalis, fotograafias ja teatris kui ka sealsetes õpetamise meetodites ja -vormides. Bauhausi eesmärgiks oli luua paremat argikeskkonda ning edendada uusi elamise viise.
Bauhaus oli oma 14 aastase tegutsemisaja jooksul end pidevalt ümbermõtestav ja taasloov institutsioon. Läbivalt arutlesid ja vaidlesid kooli suundade üle nii selle kolm direktorit – arhitektid Walter Gropius, Hannes Meyer ja Ludwig Mies van der Rohe – kui ka Bauhausi meistrid ja tudengid. Nii kooli sees kui ka väljaspool arutati ja polemiseeriti alati Bauhausi eesmärgi ja olulisuse üle ning see jätkub tänaseni.
Näituse kuraator on Boris Friedewald. Näitus toimub koostöös Goethe Instituudiga.
Spetsiaalselt Tallinnas eksponeerimiseks on koostatud lisaväljapanek „Rudolf Paris – Bauhausi kunstnik Eestist“, mis käsitleb ainsa eestlasena Bauhausis õppinud Parise tegevust Weimaris ja vahetule selle järel. 1896. aastal Tartus sündinud kunstnik ja kunstiajaloolane Paris õppis aastatel 1922–1925 Bauhausi seinamaali töökojas Oskar Schlemmeri ja Vassili Kandinsky juhendamisel. Ta kuulus üliõpilasliikumisse KURI, mis nõudis radikaalset pühendumist abstraktsioonile, ning mängis Bauhausi revolutsioonilises kapellis.
Näitus „Kogu maailm on Bauhaus” jääb avatuks 4. oktoobrini 2026. Uuri lisa etdm.ee.
Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.
Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.
Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.
18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.
Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.
Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“
Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.
