Fotografiska tervitab alanud aastat, mil Tallinn kannab Euroopa Spordipealinn 2025 tiitlit, Eesti spordifotograafia fookusega ning avab 24. jaanuaril legendaarse spordifotograafi Lembit Peegli näituse „Peegel/Pildis“. Tegemist on Lembit Peegli esimese isikunäitusega ning see esitleb mitmeid seninägemata kaadreid tema tohutust pildikogust.

Publiku ees avaneb sissevaade spordifotograaf Lembit Peegli loomingusse, kandes kõnekatel ja mõjusatel fotodel osa Eesti spordikultuuri loost aastatest 1970–1990, sekka kilde hilisematest spordihetkedest. Lembit Peegel, tollal paljuski vabatahtlik, rändas neil aastatel kaameraga mööda spordivõistlusi, saateks kirg, pühendumus ja sihikindlus. Tänu tema erakordsele oskusele püüda pildile spordi ilu, võlu ja valu, jäädvustusid filmirullile spordi ehedad ja eredad hetked, mis on ühe osana kujundanud Eesti ühiskonda ja kultuurilugu.

Näituse „Peegel/Pildis“ põhirõhk asetseb ajalooliste hetkede tabamisel ja emotsionaalsetel olustikuvaadetel, mida Peegel on oma julge ja väleda reaktsiooniga meisterlikult edasi andnud. Ajastuomaste spordialade tiitlivõistlustel ja rahvaspordisündmustel sündinud mustvalged pildilood kõrvutuvad sinimustvalgete võiduhetkedega taasiseseisvunud Eesti esimestelt olümpiamängudelt, mis aitasid raamistada kogu riigi eneseusku ja tõusu. Jõu-, mõtte-, võimlemis- ja meeskonnaspordi möödunud ajad tulevad lopsakas nüansirikkuses esile ajastutruudel kaadritel ja vahetute emotsioonide najal, vahendajaks Lembit Peegli tabav ja terane fotokunstisilm.

Oma aja mõjukaima spordielu jäädvustajana on Lembit Peegli roll kodumaa kultuuriloos hindamatu ning tema isikunäitus on oluline samm püüdluses säilitada tema pärandit, mis ei ole suuremale üldsusele siiamaani kättesaadav olnud. Näitusel on väljas ligikaudu 50 fotot ning selle on kureerinud Fotografiska Tallinn ja Lembit Peegel koostöös Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumi ning spordiedendajate Are Altraja ja Peeter Keegiga.

„Lembit Peegli fotonegatiivide arhiivi sukeldumine on olnud ühtaegu põnev ja keeruline väljakutse – tegemist on tohutu pärandiga, mis ehib kodumaist spordikultuuri ning seda avades ühtis austus aukartusega. Ääretult mahukas taustatöö viis meid koostöös Lembituga lõpuks narratiivini, mida soovime publikule esitleda. Meie eesmärk on näidata olustikuehedat ajastut spordiminevikust, kus analoogfotograafia kunstiline tase oli märgiline ja mänguline,“ kommenteerib näituse sündi Fotografiska kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents ning lisab, et on au olla osa Lembitu loost.

Lembit Peegli näitus toob nii avamise aegu kui kogu näituseperioodi jooksul Fotografiskasse mitmeid eriüritusi, mis viivad rändama spordiajaloo sissetallatud radadele ja taasavavad nostalgilisi peatükke Eesti kultuuriloost, ent puudutavad ka mitmeid kõnekaid ja haaravaid teemasid kaasaja spordis ja liikumiskultuuris.

Laupäeval, 25. jaanuaril on harukordne võimalus kuulata suurmeistri enda meenutusi möödunud spordiaegadest: kell 11.00 ja 13.00 toimuvaid näituse avatuure viivad läbi Lembit Peegel ja Are Altraja. Veebruarikuu toob lisaks juurde kolm näituse erituuri: 5. veebruaril saab näitust külastada koos fotograaf Jarek Jõeperaga, 16. veebruaril koos Allar Levandi ja Tiit Karuksiga ning 27. veebruaril koos Kaarel Antonsi ja Johannes Vedruga Eesti Spordi- ja Olümpiamuuseumist.

Teksad, T-särgid ja sulejoped ei ole ilmselt esimesed asjad, mis Met Galaga seoses pähe tulevad. Ometi saavad just argirõivad New Yorgi Metropolitan Museum of Arti kostüümiinstituudi 2027. aasta kevadnäituse lähtepunktiks. Pärast John Gallianole pühendatud näituse ärajäämist on muuseum valinud… märksa teistsuguse suuna.

Näitus nimega „extraORDINARY: Fashion and the Poetics of the Everyday“ uurib, kuidas disainerid muudavad argised rõivad ja pealtnäha lihtsad materjalid millekski erakordseks. Fookuses on nii garderoobi basic-esemed kui ka paber, plast ja metall, mis saavad ekstraordinaarseks tänu käsitööle, konstruktsioonile ja ehk ka disaineri vaimukusele. Muuseum lubab käsitleda ka seda, kuidas esemete väärtus kujuneb nende kasutamise ja hoidmise kaudu.

Andrew Boltoni kureeritud väljapanek koondab üle 200 teose, sealhulgas Marc Jacobsi, Calvin Kleini ja Matthieu Blazy loomingut ning moemärke nagu Burgerry, LOEWE, Moncler ja Off-White. Näituse kaks põhisuunda vaatlevad ühelt poolt argirõivaste ümbermõtestamist, teisalt lihtsate, vahel lausa ühekordseks kasutamiseks mõeldud materjalide muutumist kantavaks kunstiks.

Meenutuseks. Esialgu pidi 2027. aasta kevadnäitus nimega „John Galliano: Horizons“ keskenduma justnimelt Galliano loomingule. See plaan tõi kaasa omajagu kriitikat disaineri varasemate antisemiitlike ja rassistlike väljaütlemiste tõttu ning augusti lõpus teatasid muuseum ja Galliano ühiselt näitusest loobumisest. Bolton on rõhutanud, et uus kontseptsioon ei sündinud soovist leida lihtsalt käepärane asendus. Vogue’ile antud kommentaaris tunnistas ta, et varuplaani polnud: eesmärk oli luua sama ambitsioonikas ja kõnekas näitus, millel oleks ka relevantne.

Met Gala kontekstis tekib siia aga paratamatult omaette vastuolu. Argisuse ülistamine sündmusel, millelt oodatakse aasta kõige suurejoonelisemaid moekomplekte? Kõlab vähemalt esialgu meeldivalt paradoksaalselt.

Met Gala toimub 3. mail 2027 ja selle dress code’i pole veel avalikustatud. Näitus „extraORDINARY: Fashion and the Poetics of the Everyday“ on avatud 9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028.

Fotografiskas avanev Lõuna-Aafrika kunstniku Lebohang Kganye näitus annab fotograafiale uue mõõtme, luues fotode, skulptuuri ja lavastatud stseenidega ruumilisi jutustusi. Neis Lõuna-Aafrika folkloorist ammutatud lugudes peegelduvad aga motiivid ja uskumused, mida kohtab pärimustes üle kogu maailma, näidates, kuidas eri kultuuride lood võivad võrsuda sarnastest hirmudest, kujutlustest ja ebauskudest.

Lebohang Kganye on rahvusvaheliselt tunnustatud kunstnik, kes kasutab perekonnaarhiive ja lavastatud keskkondi, et uurida, kuidas isiklikud lood kujundavad laiemat ajalookäsitlust või seda hoopis kahtluse alla seavad. Fotografiskas 6. novembril avaneva näituse „Le Sale ka Kgotso“ keskmes on kodu kui paik, kus põimuvad turvatunne ja rahutus, perekondlikud mälestused, mütoloogia ja folkloor. Lõuna-Aafrika suulisest pärimusest lähtudes uurib Kganye, kuidas uskumused ja rituaalid elavad edasi tänapäevas ning kujundavad inimeste igapäevaelu.

Spetsiaalselt Fotografiska jaoks valminud projekt „Le Sale ka Kgotso“ on ruumiinstallatsioon, mille eeskujuks on RDP (rekonstruktsiooni- ja arenguprogramm) elamu. Selliseid elamuid rajati Nelson Mandela valitsuse poolt 1994. aastal algatatud programmi raames, eesmärgiga leevendada apartheidijärgses ühiskonnas sügavalt juurdunud ebavõrdsust. Alumiiniumist ja terasest fotoskulptuuride abil taasloodud elamu koosneb viiest elusuuruses toast, millest igaüks on täidetud teatraalsete, detailideni läbimõeldud stseenidega.

„Suur osa minu loomingust keskendub suulisele ajaloole ja lugude jutustamisele, eriti sellele, kuidas lood põlvest põlve edasi kanduvad. Olen toonud oma loomingusse mütoloogia ja kõik need lood, mida kuulsin lapsena township’i elamupiirkonnas kasvades. Paljud neist olid väga kummalised,“ kirjeldab Kganye.

Fotografiska rahvusvaheliste näituste juht Jessica Jarl sõnab, et Kganye looming on fotomaastikul tugevalt eristuv: „Lebohang Kganye loomingu juures köidab mind enim see, millise mängleva kergusega seob ta fotograafia, etenduskunsti, stsenograafia ja skulptuuri üheks tervikuks. Ta loob loo ja maailma selle ümber, astub ise stseeni ning laseb fotol võtta füüsilise, skulptuurse vormi. Tema lähenemine fotograafiale on erakordne – midagi sellist ei ole ma varem näinud,“ kommenteerib Jarl.

Kganye teosed kuuluvad mitmete mainekate muuseumide ja institutsioonide kogudesse, sealhulgas Smithsoniani instituudi, Getty muuseumi, Victoria ja Alberti muuseumi ning Pariisi moodsa kunsti muuseumi (Musée d’Art Moderne de Paris) kogudesse. 2022. aastal osales Kganye Veneetsia kunstibiennaalil Lõuna-Aafrika paviljonis ning tema loomingut on hiljuti eksponeeritud ka näiteks New Yorgi moodsa kunsti muuseumis (MoMA) ja Londonis Tate’is. „Le Sale ka Kgotso“ avanes esmakordselt 2025. aastal Fotografiska Berliinis ning oli 2026. aasta märtsist oktoobrini esitlusel Fotografiska Stockholmis.

Näituse avamise puhul viibib Kganye Eestis ning neljapäeval, 5. novembril kell 19.00 toimub Fotografiskas kunstnikuvestlus, mis annab ühtlasi võimaluse näitusekülastuseks päev enne avamist. Samal õhtul algusega kell 20.00 toimub Fotografiska restoranis õhtusöök, mis tähistab näituse avamist ja tõstab esile Lõuna-Aafrika maitseid. Laupäeval, 7. novembril kell 14.00 leiab aset näituse avatuur koos kunstnikuga.

Lebohang Kganye näitus jääb avatus 7. märtsini 2027. Lisaks Kganye näitusele saab praegu Fotografiskas külastada veel ka suurnäitust „Vivian Maier: avastatud teosed“, samuti Heikki Leisi soolonäitust „Torm enne vaikust“ ja Bosnia päritolu kunstniku Šejla Kamerići isikunäitust „EX YOU“. Maja esimesel korrusel on kuni kuu lõpuni avatud Kõrgema Kunstikooli Pallas fotograafia osakonna üliõpilaste ja vilistlaste näitus „Minu lugu on…”, mis on Fotografiska Tallinna uue näitusekeskkonna Community Gallery esimene näitus ning mille külastamine on kõikidele huvilistele prii.