Homme, 24. mail avaneb Fotografiskas Rinko Kawauchi näitus „Kauge kumav täht siramas su käes“, mis juhatab vaataja poeetilisele teekonnale kaasaegses fotomuuseumis. Väljapanekul kohtuvad jõulised loodusnähtused vaiksete argihetkedega, väline maailm sisekosmosega ning reaalsus refleksiooniga, kutsudes viivuks peatuma ja end tundmustele avama.

Rinko Kawauchi on üks säravamaid tähti Jaapani kaasaegsel fotoskeenel. Tema unistav, õrn ja poeetiline käekiri on ainulaadne ja vägagi eristuv tänapäeva fotograafias, püüdes igapäevased hetked pildile harukordselt tundepuhtal ja helgel viisil. Kawauchi on iseloomult vaatleja ja kulgeja, kelle fotoloomet rikastavad tema enda kirjutatud luuletused, mis aitavad veelgi enam mõista tema olemust.

Kawauchi sündis 1972. aastal Jaapanis, kus ta ka praegu elab ja töötab. Tema teekond rahvusvahelisel fotoareenil sai jõulise alguse 2001. aastal, mil ta pälvis Jaapani olulisima noortele talentidele suunatud Kimura Ihei preemia. Suurepärase fotokunsti kõrval on ta välja andnud ka 30 raamatut – tema loodud “visuaalsed esseed” on kriitikute poolt kõrgelt hinnatud ning annavad tunnistust tema erakordsest oskusest fotograafilise loo jutustamisel.

Fotografiskas tuleb esitlusele Kawauchi näitus „Kauge kumav täht siramas su käes“, mis on fotograafi austusavaldus „Emakesele maale“ – kunstniku samanimeline seeria tõukus 2019. aasta reisist Islandile ning paneb mõtisklema selle üle, kui habras on inimene kõikvõimsa ja raevutseva looduse kõrval ning kas me oskame igapäevaselt hinnata seda, mida loodus meile kinkinud on. Kawauchi loomingus on pearoll helgetel ja aeglastel argielu hetkedel, ent taustal võib tabada ka sotsiaalselt murranguliste sündmuste, kliimakatastroofi ja planeedi appihüüete kaja.

„Meie näitusemaja kevadhooaja lõpetab Jaapani kaasaegse kunsti tipptegija Rinko Kawauchi, kes mõjub tänu oma unikaalsele fotokeelele just nagu poeet fotoaparaadiga,“ kommenteerib Fotografiska kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents. „Läbi igapäevaelu detailide kajastub tema töödes igatsus vaikuse ja hetke nautimise järele, soovides viivuks peatuda, et veeta aega iseenda ja oma lähedastega. Rinko Kawauchi on praegu fotomaailmas väga kuum nimi ja seda erilisem on, et saame kaasaegsel fotoskeenel tegutsejaid oma kodupubliku ette tuua,“ lisab ta.

Rinko Kawauchi näitus, mis sisaldab fotosid, luuletusi ning kunstniku loodud õhulist ja tundeküllast videoteost, jääb Fotografiskas avatuks 8. septembrini. 24. mail kell 19.00 leiab aset ka näituse avatuur, mis annab põhjaliku ülevaate fotograafi teostest ja taustast.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.

Täna, 6. mail kell 10 avatakse Veneetsia kunstibiennaalil Eestit esindav näitus „Lekkiva taeva maja“. Näituse avanguks on kunstnik Merike Estna esimesed pintslitõmbed tühjadel lõuenditel, mis moodustavad biennaali jooksul mastaapse maali. Veneetsia kunstibiennaal on külastamiseks avatud 9. maist 22. novembrini.

„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“

Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.

„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.

Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.