Rinko Kawauchi on üks säravamaid tähti Jaapani kaasaegsel fotoskeenel. Tema unistav, õrn ja poeetiline käekiri on ainulaadne ja vägagi eristuv tänapäeva fotograafias, püüdes igapäevased hetked pildile harukordselt tundepuhtal ja helgel viisil. Kawauchi on iseloomult vaatleja ja kulgeja, kelle fotoloomet rikastavad tema enda kirjutatud luuletused, mis aitavad veelgi enam mõista tema olemust.
Kawauchi sündis 1972. aastal Jaapanis, kus ta ka praegu elab ja töötab. Tema teekond rahvusvahelisel fotoareenil sai jõulise alguse 2001. aastal, mil ta pälvis Jaapani olulisima noortele talentidele suunatud Kimura Ihei preemia. Suurepärase fotokunsti kõrval on ta välja andnud ka 30 raamatut – tema loodud “visuaalsed esseed” on kriitikute poolt kõrgelt hinnatud ning annavad tunnistust tema erakordsest oskusest fotograafilise loo jutustamisel.
Fotografiskas tuleb esitlusele Kawauchi näitus „Kauge kumav täht siramas su käes“, mis on fotograafi austusavaldus „Emakesele maale“ – kunstniku samanimeline seeria tõukus 2019. aasta reisist Islandile ning paneb mõtisklema selle üle, kui habras on inimene kõikvõimsa ja raevutseva looduse kõrval ning kas me oskame igapäevaselt hinnata seda, mida loodus meile kinkinud on. Kawauchi loomingus on pearoll helgetel ja aeglastel argielu hetkedel, ent taustal võib tabada ka sotsiaalselt murranguliste sündmuste, kliimakatastroofi ja planeedi appihüüete kaja.
„Meie näitusemaja kevadhooaja lõpetab Jaapani kaasaegse kunsti tipptegija Rinko Kawauchi, kes mõjub tänu oma unikaalsele fotokeelele just nagu poeet fotoaparaadiga,“ kommenteerib Fotografiska kaasasutaja ja näituste juht Maarja Loorents. „Läbi igapäevaelu detailide kajastub tema töödes igatsus vaikuse ja hetke nautimise järele, soovides viivuks peatuda, et veeta aega iseenda ja oma lähedastega. Rinko Kawauchi on praegu fotomaailmas väga kuum nimi ja seda erilisem on, et saame kaasaegsel fotoskeenel tegutsejaid oma kodupubliku ette tuua,“ lisab ta.
Rinko Kawauchi näitus, mis sisaldab fotosid, luuletusi ning kunstniku loodud õhulist ja tundeküllast videoteost, jääb Fotografiskas avatuks 8. septembrini. 24. mail kell 19.00 leiab aset ka näituse avatuur, mis annab põhjaliku ülevaate fotograafi teostest ja taustast.
Kuraatori sõnul vaatleb „Tuleviku alguses“ ehet võimalike maailmade kujutlemise vahendina. Abstraktsed arhitektuursed ja orgaanilised vormid loovad ulmelise miniatuurse ökosüsteemi, kus inimesed, taimed, putukad, mineraalid, tehnoloogia ja tehisintellekt eksisteerivad uutes, alles määratlemata suhetes. Ehte intiimset mõõtkava teadlikult nihestades tõstatab väljapanek küsimusi, mis ulatuvad üksikesemetest kaugemale: millist maailma soovime, milliseid suhteid selles luua ja kellega tulevikku jagada? Ehe muutub siin uurivaks ja kohati maagiliseks tööriistaks, mille abil saab katsetada erinevaid väärtusruume, identiteete ning kooseksisteerimise viise.
Väljapanek koondab eri põlvkondade kunstnikke, kes käsitlevad ehet enama kui dekoratiivse esemena. Nende teosed kutsuvad kujutlema alles valmivat, kuid juba endale käegakatsutavalt vihjavat tulevikku.
Näitusel osalevad kunstnikud: Kaia Ansip (EST/PRT), Valdek Laur (EST), Keiu Koppel (EST), Kadi Kübarsepp (EST), Margit Paulin (EST), Liisbeth Kirss (EST), Katrin Kosenkranius (EST), Raili Vinn (EST), Mari Pärtelpoeg (EST), Elis Liivo (EST), Kati Erme (EST) ja Tõnis Malkov (EST).
„Jewellery Room“ toimub 17. sajandist pärit Lissaboni kloostris Convento dos Cardaes. Näitus on avatud 25.–26.09 kell 12–18 ning 27.09 kell 11–17. Uuri lisa A-galerii kodulehel.
Vivian Maier (1926–2009) töötas ligi 40 aastat lapsehoidjana ning pildistas samal ajal New Yorgi ja Chicago tänavatel sõjajärgse Ameerika argipäeva. Tema tähelepanu köitsid nii juhuslikud kohtumised, värvikad karakterid ja tragikoomilised hetked kui ka inimesed, kes jäid suurlinna pidevast liikumisest pisut kõrvale. Maieri fotodes kohtuvad terav vaatlusoskus ja vaoshoitud inimlikkus – omadused, tänu millele mõjuvad tema 1950.–1980. aastatel tehtud ülesvõtted jätkuvalt üllatavalt vahetult.
Maieri enam kui 120 000 negatiivist, filmidest ja helisalvestistest koosnev pärand avastati juhuslikult ning fotograaf ise rahvusvahelist tunnustust kogeda ei jõudnud. Fotografiska näitus vaatleb tema loomingut laiemalt, liikudes ikoonilistest mustvalgetest tänavakaadritest autoportreede, abstraktsemate tööde, värvifotograafia ja filmikatsetusteni.
„Vivian Maieri lugu on erakordne, aga veel olulisem on see, kui tugevalt kõnelevad tema fotod ka seda lugu teadmata,“ kommenteerib Fotografiska Tallinna näituste juht ja kaasasutaja Maarja Loorents. „Näitus annab külastajale tema kui möödunud sajandi ühe andekama tänavafotograafi loomingust suurepärase ülevaate, alustades ikoonilistest kaadritest Chicago ja New Yorgi tänavatel ning lõpetades tema abstraktsemate teoste ja värvifotodega.“ Loorents lisab, et Maieri loomingu tänane suurim väärtus võib peituda just selle inimlikkuses: „Maailm meie ümber on täis lugusid, kui me vaid võtame aega neid märgata.“
Anne Morini kureeritud „Vivian Maier: avastatud teosed“ avaneb Fotografiska Tallinnas 18. septembril ning jääb avatuks 17. jaanuarini.