Oktoobrikuu kulmineerub Fotografiskas jõulise kunstiakordiga – Eestisse saabub kunstiskeene tõeline legend, tänavakunsti lipulaev ja kultuuriline provokaator Shepard Fairey. Kunstnik avab Fotografiskas oma isikunäituse „Fotosüntees“, mis lööb võimsate eriürituste saatel uksed valla juba käesoleval nädalal.

Shepard Fairey on üks tuntumaid ja provokatiivsemaid tänavakunstnikke, kellel on üle 135 seinamaalingu kogu maailmas. Ta sööstis uue nimena kunstiskeenele 1989. aastal, mil tema loodud kleebis „Andre the Giant has a Posse“ pälvis tänavapildis ja underground-ringkondades palju tähelepanu, püüdes pilke värske, julge ja ootamatu visuaaliga. Kleebisest kujunes hiljem välja rahvusvaheline kunstikampaania „OBEY GIANT”, mis omakorda pani aluse menuka tänavastiili rõivabrändi OBEY sünnile. Üleilmse tuntuse ja läbimurde saavutas ta 2008. aastal, mil tema tehtud portreeplakat toonasest demokraatide kandidaadist Barack Obamast sai rahvusvaheliselt tunnustatud lootuse sümboliks. Fairey looming ja aktivism pälvisid laia tähelepanu ka kampaania „We the People“ raames, mis sai maailmakuulsaks 2017. aasta naiste marsside ajal. Tänaseks on Faireyst kujunenud üks nõutumaid kunstnikke kogu maailmas, kes vajutab kartmatult aja närvile ning kelle teosed on muutnud inimeste arusaama kunstist ja selle paiknemisest linnaruumis.

Nüüd jõuab tema kunstiloome Tallinnasse, tuues kokku varasemad ikoonilised tööd ja spetsiaalselt Fotografiska näituse jaoks loodud uued teosed, sulandudes ühtseks paeluvaks visuaalseks kogemuseks näitusel „Fotosüntees”, mis avab Fotografiskas ametlikult uksed 2. novembril.

Shepard Fairey isikunäitusel rullub lahti kunstniku kaasahaarav maailm, mis ületab tänavakunsti tavapäraseid piire ning tõstab esile aktivismi ja ühiskondliku mõtteviisi võimsad sümbolid. Keskseks teemaks näitusel on fotograafia roll kogu Fairey kunstiloome teekonnal – suurem osa tema loomingust on fotograafiaga tihedalt läbi põimunud ja saanud täiendust eri kunstitehnikate näol nagu graafiline disain, illustratsioon, maal ning meisterlik trükikunst, seal hulgas reljeef- ja siiditrükk. Nii jõuab vaatajate ette omanäoline ja jõuline fotograafia, mille edastamiseks on kasutatud eri meediume, luues kunstivormide kordumatu ja kütkestava sünergia. Iga teos avab värava Fairey vankumatule soovile vaidlustada ühiskondlikke norme ning toob esile kunstniku tehnilise võimekuse ja oskuse luua temaatiline sidusus sõltumata meediumist.

Fotografiska kaasasutaja ja tegevjuht Margit Aasmäe märgib, et Fairey viis kunstnikuna tegutseda on inspireeriv ning ühtaegu sarnane ka Fotografiska enda missioonile. „Eripalgelised ühiskondlikud teemad ajendavad teda kunsti looma ning on ka meie käivitusjõuks – me mõlemad küsitleme silmale nähtavat, otsides sügavusi ja rebides mugavustsoonist välja. Tema tegutsemisviis on julge ja ajakohane, ta peab vajalikuks teemade märkamist ja tõstatamist, talle on oluline mitte leppida, sest pole olemas n-ö meid ja neid, on vaid üksainus tasand nimega “meie”. Selles on ootust, aga ka vabatahtlikku vastutuse võtmist, riskides piiride ületamisega,” kirjeldab ta Fotografiska hingesugulust Fairey aktivismiga. Aasmäe rõhutab, et Telliskivi Loomelinnak on alati olnud koduks vabale loomingule ja eripalgelise kultuuri tekkimisele ning see on paik, kus tänavakunst on alati au sees. „Fairey on maailmakuulus näide rollist, mida mängivad tänavakunst ja kunsti vabaks laskmine inimeste ühendamisel,” lisab ta.

Näitusel „Fotosüntees” on väljas üle 200 teose, mille on Fairey eri tehnikaid kasutades oma Los Angelese ateljees loonud. Tema töödel kohtab popkultuurist tuttavaid ikoone, kes on teda ennast inspireerinud ja tema loomingut mõjutanud, näiteks David Bowie, Andy Warhol, David Lynch ja mitmed teised. Samuti vajutab Fairey oma teostes valusalt ka nendele sündmustele ja isikutele, kelle tegevus on maailma kurssi muutnud.

Shepardi Fairey näitus toob Fotografiskasse mitu avamiseelset eriüritust, mille raames on võimalik ka kunstnikuga kohtuda. Neljapäeval, 31. oktoobril kell 19 leiab aset näituse avavestlus, kus tänavakunsti ja aktivismi seavad koos Shepardiga luubi alla Eesti tänavakunstifestivali Stencibility eestvedajad Kadri Lind ja Sirla. Arginädalale paneb raju punkti reedeõhtune, 1. novembril toimuv räpipidu Shepard Fairey näitusesaalis, kus paljude aastate järel astuvad taas koos lavale Chalice ja Tommyboy ning krõbeda ja provokatiivse maa-aluse lüürikaga kostitab räpibande NKN. Muusikatakte hoiab läbi õhtu püsivalt õhus DJ Lauri Täht ning peole teeb sissejuhatuse Shepard Fairey isiklikult. Pidu annab ametliku avalöögi Fairey näitusele, mida saab tavapiletiga külastada juba laupäevast, 2. novembrist.

Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis avaneb 1. mail näitus „Kogu maailm on Bauhaus”, mis toob legendaarse kunsti-, arhitektuuri- ja disainikooli Bauhausi ülevaatenäituse esmakordselt Eesti vaatajate ette.

Näitusel esitletakse kaheksa temaatilise peatüki kaudu mitmekülgset, põnevat ja üllatavat sissevaadet mõjuka avangardse kunstikooli Bauhaus töösse ja ellu. Tegu on ühe 20. sajandi olulisema kunstikooliga, mis asutati 1919. aastal Weimaris, 1926. aastal kolis kool Dessausse ja kui natsionaalsotsialistid seal edasi tegutsemise võimatuks muutsid,1932. aastal Berliini, kus selle uksed 1933. aastal lõplikult sulgusid.

Bauhausi koondusid kunstnikud, arhitektid ja disainerid selleks, et mõelda kaasaja ning selle ümbermõtestamise võimaluste üle. Õppetöö kaudu sai sellest koolist väljund julgetele eksperimentidele, millel oli suur mõju nii 1920-1930. aastatel kui ka edaspidi.

Fotode, originaaljooniste, makettide, dokumentide, filmide ja esemete kaudu kutsub näitus avastama Bauhausi modernistliku kujunduse teooria ja praktika laia haaret ning mitmekülgsust. See väljendub nii arhitektuuris, argiesemetes tekstiilidest ja mööblist keraamikani, maalis, fotograafias ja teatris kui ka sealsetes õpetamise meetodites ja -vormides. Bauhausi eesmärgiks oli luua paremat argikeskkonda ning edendada uusi elamise viise.

Bauhaus oli oma 14 aastase tegutsemisaja jooksul end pidevalt ümbermõtestav ja taasloov institutsioon. Läbivalt arutlesid ja vaidlesid kooli suundade üle nii selle kolm direktorit – arhitektid Walter Gropius, Hannes Meyer ja Ludwig Mies van der Rohe – kui ka Bauhausi meistrid ja tudengid. Nii kooli sees kui ka väljaspool arutati ja polemiseeriti alati Bauhausi eesmärgi ja olulisuse üle ning see jätkub tänaseni.

Näituse kuraator on Boris Friedewald. Näitus toimub koostöös Goethe Instituudiga.

Spetsiaalselt Tallinnas eksponeerimiseks on koostatud lisaväljapanek „Rudolf Paris – Bauhausi kunstnik Eestist“, mis käsitleb ainsa eestlasena Bauhausis õppinud Parise tegevust Weimaris ja vahetule selle järel. 1896. aastal Tartus sündinud kunstnik ja kunstiajaloolane Paris õppis aastatel 1922–1925 Bauhausi seinamaali töökojas Oskar Schlemmeri ja Vassili Kandinsky juhendamisel. Ta kuulus üliõpilasliikumisse KURI, mis nõudis radikaalset pühendumist abstraktsioonile, ning mängis Bauhausi revolutsioonilises kapellis.

Näitus „Kogu maailm on Bauhaus” jääb avatuks 4. oktoobrini 2026. Uuri lisa etdm.ee. 

Tartu kevadine Galeriide öö toimub tänavu 10. aprillil ning toob üheks õhtuks Aparaaditehasesse, selle ümbrusesse ja Samelini tehasesse enam kui 30 näitust ja sündmust. 18. korda toimuva ürituse külastajaid ootavad näituste avamised, avatud stuudiod, tuurid, kontserdid ja peod. Kõik galeriid ja näitusepinnad on avatud kuni hilisõhtuni.

Tänavuse Galeriide öö üheks keskseks sündmuseks on uue näitusepinna – Haab galerii – avamine Aparaaditehases. Galeriid veab Ukrainast pärit kunstnik ja kunstiterapeut Hanna Davõdova, kelle sõnul sündis galerii loomise idee elu enda ja õigete kokkusattumuste tulemusena. „Otsisin oma kunstiteraapia individuaaltundide jaoks stuudiot ja leidsin selle Aparaaditehase ühest vähetuntud tiivast. Seal tekkis võimalus luua midagi enamat – nii sündiski galerii,“ kirjeldab Davõdova.

Ta soovib Haab galeriis pakkuda võimalusi ka neile kunstnikele, kellel varasem näitusekogemus puudub, ning tuua publikuni muuhulgas ka autistlike kunstnike loomingut ja art brut’ esteetikat. Galerii esimene näitus jääb avatuks aprillist detsembrini ning lisaks plaanitakse regulaarselt korraldada töötubasid, kunstiteraapia kohtumisi ja loovtegevusi.

Ukraina kunstnikud on Galeriide ööl esindatud laiemaltki. Lisaks Hanna Davõdovale korraldab kunstnik Viktoria Berezina näitusmüügi, mille eesmärk on toetada KolkjArt nimelise projektigalerii loomist. Ukraina sõjapõgenike lood jõuavad publikuni ka Eesti Pagulasabi portreenäitusel „Hääled kriiside keskelt. Rändajate lood“, mis on väljas Aparaaditehase Koridorigaleriis.

18. Galeriide öö annab ühtlasi avalöögi Aparaaditehase Kultuuriplatvormi noorteprogrammi 2026. aasta sündmuste hooajale. Katuseaias saab kogeda Lovisa Luka Hiiopi audiovisuaalset väliinstallatsiooni „Juhuslikud osakesed“.

Erilise sündmusena kolib üheks õhtuks Aparaaditehasesse ka Otepää külje all Tammuri talus tegutsev Lauda Galerii. Armastuse saalis avatav pop-up näitus toob kokku erinevad lood ja põlvkonnad, pakkudes kohtumispaika nii kunstnikele kui publikule.

Galeriide öö asutaja ja Tartu Kunstimuuseumi kuraator Stella Mõttus rõhutab sündmuse mitmekesisust: „Kevadine Galeriide öö on kauaoodatud sündmus, mis pakub võimalust ühe õhtuga kustutada see kultuurinälg, mis pimedatel talvekuudel võib-olla tekkida jõudis. Valida saab üle 30 ürituse ja näituse vahel, mis toimuvad Aparaaditehases, selle ümbruses, aga ka Samelini tehase eri korrustel. See on hea võimalus astuda sisse ka nendesse galeriidesse ja stuudiotesse, kuhu muidu üksinda ehk ei julgeks.“

Galeriide öö programmiga saab tutvuda Aparaaditehase kodulehel.