Oktoobrikuu kulmineerub Fotografiskas jõulise kunstiakordiga – Eestisse saabub kunstiskeene tõeline legend, tänavakunsti lipulaev ja kultuuriline provokaator Shepard Fairey. Kunstnik avab Fotografiskas oma isikunäituse „Fotosüntees“, mis lööb võimsate eriürituste saatel uksed valla juba käesoleval nädalal.

Shepard Fairey on üks tuntumaid ja provokatiivsemaid tänavakunstnikke, kellel on üle 135 seinamaalingu kogu maailmas. Ta sööstis uue nimena kunstiskeenele 1989. aastal, mil tema loodud kleebis „Andre the Giant has a Posse“ pälvis tänavapildis ja underground-ringkondades palju tähelepanu, püüdes pilke värske, julge ja ootamatu visuaaliga. Kleebisest kujunes hiljem välja rahvusvaheline kunstikampaania „OBEY GIANT”, mis omakorda pani aluse menuka tänavastiili rõivabrändi OBEY sünnile. Üleilmse tuntuse ja läbimurde saavutas ta 2008. aastal, mil tema tehtud portreeplakat toonasest demokraatide kandidaadist Barack Obamast sai rahvusvaheliselt tunnustatud lootuse sümboliks. Fairey looming ja aktivism pälvisid laia tähelepanu ka kampaania „We the People“ raames, mis sai maailmakuulsaks 2017. aasta naiste marsside ajal. Tänaseks on Faireyst kujunenud üks nõutumaid kunstnikke kogu maailmas, kes vajutab kartmatult aja närvile ning kelle teosed on muutnud inimeste arusaama kunstist ja selle paiknemisest linnaruumis.

Nüüd jõuab tema kunstiloome Tallinnasse, tuues kokku varasemad ikoonilised tööd ja spetsiaalselt Fotografiska näituse jaoks loodud uued teosed, sulandudes ühtseks paeluvaks visuaalseks kogemuseks näitusel „Fotosüntees”, mis avab Fotografiskas ametlikult uksed 2. novembril.

Shepard Fairey isikunäitusel rullub lahti kunstniku kaasahaarav maailm, mis ületab tänavakunsti tavapäraseid piire ning tõstab esile aktivismi ja ühiskondliku mõtteviisi võimsad sümbolid. Keskseks teemaks näitusel on fotograafia roll kogu Fairey kunstiloome teekonnal – suurem osa tema loomingust on fotograafiaga tihedalt läbi põimunud ja saanud täiendust eri kunstitehnikate näol nagu graafiline disain, illustratsioon, maal ning meisterlik trükikunst, seal hulgas reljeef- ja siiditrükk. Nii jõuab vaatajate ette omanäoline ja jõuline fotograafia, mille edastamiseks on kasutatud eri meediume, luues kunstivormide kordumatu ja kütkestava sünergia. Iga teos avab värava Fairey vankumatule soovile vaidlustada ühiskondlikke norme ning toob esile kunstniku tehnilise võimekuse ja oskuse luua temaatiline sidusus sõltumata meediumist.

Fotografiska kaasasutaja ja tegevjuht Margit Aasmäe märgib, et Fairey viis kunstnikuna tegutseda on inspireeriv ning ühtaegu sarnane ka Fotografiska enda missioonile. „Eripalgelised ühiskondlikud teemad ajendavad teda kunsti looma ning on ka meie käivitusjõuks – me mõlemad küsitleme silmale nähtavat, otsides sügavusi ja rebides mugavustsoonist välja. Tema tegutsemisviis on julge ja ajakohane, ta peab vajalikuks teemade märkamist ja tõstatamist, talle on oluline mitte leppida, sest pole olemas n-ö meid ja neid, on vaid üksainus tasand nimega “meie”. Selles on ootust, aga ka vabatahtlikku vastutuse võtmist, riskides piiride ületamisega,” kirjeldab ta Fotografiska hingesugulust Fairey aktivismiga. Aasmäe rõhutab, et Telliskivi Loomelinnak on alati olnud koduks vabale loomingule ja eripalgelise kultuuri tekkimisele ning see on paik, kus tänavakunst on alati au sees. „Fairey on maailmakuulus näide rollist, mida mängivad tänavakunst ja kunsti vabaks laskmine inimeste ühendamisel,” lisab ta.

Näitusel „Fotosüntees” on väljas üle 200 teose, mille on Fairey eri tehnikaid kasutades oma Los Angelese ateljees loonud. Tema töödel kohtab popkultuurist tuttavaid ikoone, kes on teda ennast inspireerinud ja tema loomingut mõjutanud, näiteks David Bowie, Andy Warhol, David Lynch ja mitmed teised. Samuti vajutab Fairey oma teostes valusalt ka nendele sündmustele ja isikutele, kelle tegevus on maailma kurssi muutnud.

Shepardi Fairey näitus toob Fotografiskasse mitu avamiseelset eriüritust, mille raames on võimalik ka kunstnikuga kohtuda. Neljapäeval, 31. oktoobril kell 19 leiab aset näituse avavestlus, kus tänavakunsti ja aktivismi seavad koos Shepardiga luubi alla Eesti tänavakunstifestivali Stencibility eestvedajad Kadri Lind ja Sirla. Arginädalale paneb raju punkti reedeõhtune, 1. novembril toimuv räpipidu Shepard Fairey näitusesaalis, kus paljude aastate järel astuvad taas koos lavale Chalice ja Tommyboy ning krõbeda ja provokatiivse maa-aluse lüürikaga kostitab räpibande NKN. Muusikatakte hoiab läbi õhtu püsivalt õhus DJ Lauri Täht ning peole teeb sissejuhatuse Shepard Fairey isiklikult. Pidu annab ametliku avalöögi Fairey näitusele, mida saab tavapiletiga külastada juba laupäevast, 2. novembrist.

Pariisi Bourse de Commerce’is on avatud mahukas fotonäitus „Remember Me”, mis tähistab fotograafia 200. aastapäeva. Pinault’ kunstikogul põhinev väljapanek koondab ligi 700 teost enam kui 70 autorilt, pakkudes ülevaadet fotograafia ajaloost selle algusaegadest tänapäevani.

Näituse „Remember Me” autorite seas on mitmeid kunstifotograafia suurkujusid, aga ka moefotograafia ajalugu kujundanud nimesid, nagu Irving Penn, Richard Avedon, Helmut Newton ja Edward Steichen. Eraldi tähelepanu on pööratud Irving Penni loomingule, millele pühendatud väljapanek „The World According to Penn” koondab ligi 450 fotot, alates moe- ja portreefotodest kuni natüürmortideni.

Näitus ei järgi kronoloogilist ülesehitust, vaid loob dialoogi eri ajastute, žanrite ja fotograafiliste lähenemiste vahel. Esindatud on teiste seas Man Ray, Cindy Sherman, Nan Goldin, Wolfgang Tillmans ja Hiroshi Sugimoto.

Muide, näituse pealkiri viitab Ameerika kunstniku Barbara Krugeri samanimelisele teosele. Kruger on loonud muuseumi rotundi ka suuremõõtmelise installatsiooni „The History of Tears”, mis käsitleb mälu, identiteedi ja ühiskonna suhteid.

Näitus „Remember Me” on Pariisi Bourse de Commerce’is avatud kuni 18. jaanuarini 2027. Uuri lisa: pinaultcollection.com. 

Kai kunstikeskuses avaneb sel nädalavahetusel Taani-Korea kunstniku ja filmitegija Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“. Aastatel 2022-2024 valminud seitse videoteost on esmakordselt Euroopas esitlemisel terviksarjana, viies vaataja Korea lõunarannikul asuvale Jeju saarele. Näituse kuraator on Karin Laansoo.

Laupäeval, 17. oktoobril avatakse Kai kunstikeskuses tunnustatud kunstniku Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“, mis toob publikuni seitse nii ulatuselt kui ka filmikeelelt avarat videoteost, mille lähtekohaks on Kaiseni sünnisaar — traagilise ajalooga Jeju. Saar Korea lõunarannikul, kus vägivalla ja vastupanu jäljed on kihistunud üksteise peale. Suures mõõtkavas projitseeritud ja ruumi paigutatud filmid ei seisa vaataja vastas, vaid ümbritsevad teda, luues tõusu ja mõõna rütmis kulgeva liikumise läbi rituaali, müütide, leina ja mälu. Vaatamisest saab tunnistamise ja äratundmise viis. Jane Jin Kaisen nimetab seda „teistmoodi tõlkimiseks”, praktikaks, mille kaudu saab seni vaigistatud ajalugu nähtavaks uuel moel.

Jane Jin Kaiseni loomingus ei jää ajalugu millekski, mida kõrvalt vaadelda või üksnes dokumenteerida. Aastaid koos šamaanide, sukeldujate ja saare kogukondadega töötanud kunstnik käsitleb filmitegemist rituaalse praktikana. Nii nagu Jeju šamaanlikus traditsioonis, põimuvad ka tema filmides minevik ja olevik, kus rituaalid loovad võimaluse elavate ja surnute kohtumiseks, nendevaheliste sidemete hoidmiseks ning uue tähenduse andmiseks.

Kaiseni filmitsükkel liigub vabalt intiimse ja kosmilise, isikliku ja müütilise vahel; eaka sukelduja ilmast räsitud kätest maailma loomiseni. Jeju mütoloogiale toetudes seab kunstnik kesksele kohale naised kui teadmiste kandjad ja hoidjad. Nende seas on Seolmundae Halmang, vanaemast jumalanna, kelle kehast sündis saar; ning printsess Bari, keda Kaisen ei tõlgenda kuuleka tütrena, vaid piiride ületaja ning eri maailmade vahendajana. Müütiliste tegelaste lood haakuvad ka kunstniku enda perekonna ajalooga: Kaiseni ema ja vanaema olid haenyeo’d, Jeju saare naissukeldujad, kes teenivad elatist mereandidest, sukeldudes ilma hapnikumaskideta mitmekümne meetri sügavusele ookeanipõhja neid püüdma ja korjama. Nende merega seotud teadmised ja kogemused läbivad kogu filmitsüklit. Olulisel kohal on ka sochang, Korea üleminekuriitustel kasutatav pikk valge puuvillane kangas. Filmides lookleb see üle musta laavapinna, kandub vee alla ja rullub lahti kui side, mis ühendab üht põlvkonda järgmisega.

„Tallinnal on Jeju saarega palju ühist: mõlemad on mere kujundatud paigad ning mõlema lugu kannavad inimesed, kes on andnud oma lugusid edasi põlvest põlve ja leidnud uusi viise nende jutustamiseks. Jane Jin Kaiseni filmid avavad dialoogi meie kahe ranniku vahel, kutsudes mõtlema sellele, kuidas mälu edasi kandub ja kuidas kogukonnad uuenevad. Kaisen annab hääle naiste teadmistele ja saare müütidele ning pakub vaatamisviisi, mis on tähelepanelik, avatud ja lootusrikas,” kirjeldab Kai kunstikeskuse kunstiline juht ja näituse kuraator Karin Laansoo.

Jane Jin Kaiseni esimene isikunäitus Baltimaades „Saar mere taga“ on Kai kunstikeskuses avatud 17. oktoobrist 2026. kuni 21. veebruarini 2027. aastal. Laupäeval, 17. oktoobril kell 14.00 toimub erituur ja kohtumine kunstnikuga. Lisainfo: kai.center.