Foto: Portail.ee
Shepard Fairey on üks tuntumaid ja provokatiivsemaid tänavakunstnikke, kellel on üle 135 seinamaalingu kogu maailmas. Ta sööstis uue nimena kunstiskeenele 1989. aastal, mil tema loodud kleebis „Andre the Giant has a Posse“ pälvis tänavapildis ja underground-ringkondades palju tähelepanu, püüdes pilke värske, julge ja ootamatu visuaaliga. Kleebisest kujunes hiljem välja rahvusvaheline kunstikampaania „OBEY GIANT”, mis omakorda pani aluse menuka tänavastiili rõivabrändi OBEY sünnile. Üleilmse tuntuse ja läbimurde saavutas ta 2008. aastal, mil tema tehtud portreeplakat toonasest demokraatide kandidaadist Barack Obamast sai rahvusvaheliselt tunnustatud lootuse sümboliks. Fairey looming ja aktivism pälvisid laia tähelepanu ka kampaania „We the People“ raames, mis sai maailmakuulsaks 2017. aasta naiste marsside ajal. Tänaseks on Faireyst kujunenud üks nõutumaid kunstnikke kogu maailmas, kes vajutab kartmatult aja närvile ning kelle teosed on muutnud inimeste arusaama kunstist ja selle paiknemisest linnaruumis.
Nüüd jõuab tema kunstiloome Tallinnasse, tuues kokku varasemad ikoonilised tööd ja spetsiaalselt Fotografiska näituse jaoks loodud uued teosed, sulandudes ühtseks paeluvaks visuaalseks kogemuseks näitusel „Fotosüntees”, mis avab Fotografiskas ametlikult uksed 2. novembril.
Shepard Fairey isikunäitusel rullub lahti kunstniku kaasahaarav maailm, mis ületab tänavakunsti tavapäraseid piire ning tõstab esile aktivismi ja ühiskondliku mõtteviisi võimsad sümbolid. Keskseks teemaks näitusel on fotograafia roll kogu Fairey kunstiloome teekonnal – suurem osa tema loomingust on fotograafiaga tihedalt läbi põimunud ja saanud täiendust eri kunstitehnikate näol nagu graafiline disain, illustratsioon, maal ning meisterlik trükikunst, seal hulgas reljeef- ja siiditrükk. Nii jõuab vaatajate ette omanäoline ja jõuline fotograafia, mille edastamiseks on kasutatud eri meediume, luues kunstivormide kordumatu ja kütkestava sünergia. Iga teos avab värava Fairey vankumatule soovile vaidlustada ühiskondlikke norme ning toob esile kunstniku tehnilise võimekuse ja oskuse luua temaatiline sidusus sõltumata meediumist.
Fotografiska kaasasutaja ja tegevjuht Margit Aasmäe märgib, et Fairey viis kunstnikuna tegutseda on inspireeriv ning ühtaegu sarnane ka Fotografiska enda missioonile. „Eripalgelised ühiskondlikud teemad ajendavad teda kunsti looma ning on ka meie käivitusjõuks – me mõlemad küsitleme silmale nähtavat, otsides sügavusi ja rebides mugavustsoonist välja. Tema tegutsemisviis on julge ja ajakohane, ta peab vajalikuks teemade märkamist ja tõstatamist, talle on oluline mitte leppida, sest pole olemas n-ö meid ja neid, on vaid üksainus tasand nimega “meie”. Selles on ootust, aga ka vabatahtlikku vastutuse võtmist, riskides piiride ületamisega,” kirjeldab ta Fotografiska hingesugulust Fairey aktivismiga. Aasmäe rõhutab, et Telliskivi Loomelinnak on alati olnud koduks vabale loomingule ja eripalgelise kultuuri tekkimisele ning see on paik, kus tänavakunst on alati au sees. „Fairey on maailmakuulus näide rollist, mida mängivad tänavakunst ja kunsti vabaks laskmine inimeste ühendamisel,” lisab ta.
Näitusel „Fotosüntees” on väljas üle 200 teose, mille on Fairey eri tehnikaid kasutades oma Los Angelese ateljees loonud. Tema töödel kohtab popkultuurist tuttavaid ikoone, kes on teda ennast inspireerinud ja tema loomingut mõjutanud, näiteks David Bowie, Andy Warhol, David Lynch ja mitmed teised. Samuti vajutab Fairey oma teostes valusalt ka nendele sündmustele ja isikutele, kelle tegevus on maailma kurssi muutnud.
Shepardi Fairey näitus toob Fotografiskasse mitu avamiseelset eriüritust, mille raames on võimalik ka kunstnikuga kohtuda. Neljapäeval, 31. oktoobril kell 19 leiab aset näituse avavestlus, kus tänavakunsti ja aktivismi seavad koos Shepardiga luubi alla Eesti tänavakunstifestivali Stencibility eestvedajad Kadri Lind ja Sirla. Arginädalale paneb raju punkti reedeõhtune, 1. novembril toimuv räpipidu Shepard Fairey näitusesaalis, kus paljude aastate järel astuvad taas koos lavale Chalice ja Tommyboy ning krõbeda ja provokatiivse maa-aluse lüürikaga kostitab räpibande NKN. Muusikatakte hoiab läbi õhtu püsivalt õhus DJ Lauri Täht ning peole teeb sissejuhatuse Shepard Fairey isiklikult. Pidu annab ametliku avalöögi Fairey näitusele, mida saab tavapiletiga külastada juba laupäevast, 2. novembrist.
„Usun, et maal on kõige elavam on sünni hetkel ning just seda tahangi Veneetsias näidata,“ sõnab kunstnik ja Eesti paviljoni autor Merike Estna. „Kuigi eeltööna valmis näituse jaoks enam kui 25 000 glasuuritud keraamilist plaati, millega on kaetud kogu paviljoni põrand, siis mastaapsed maalid sünnivad külastajate silme all mitme kuu vältel.“
Selle aasta näituse kesksed teemad on elav maal ja naiskunsti ajalugu. Paviljon asub algselt kirikuks ehitatud hoones, mis on nüüd kasutusel kogukonnakeskusena. Sisenedes näeb maalitud põrandal kujutisi kunstiajaloost ja Eesti rahvakultuurist, mis on põimitud Estna visuaalse keelega.
„Mõned tuntud naiskunstnikud on jäädvustatud põrandal olevatele keraamilistele plaatidele. Sealt leiab ka anumaid, mis viitavad lapseootel kehale, ning vihjeid Eesti rahvakultuurist pärit loomismüüdile. Alustades tühja lõuendiga, teeb Estna kummarduse ajaloolistele naiskunstnikele, kelle teoseid pole kunstikaanonitesse kirjutatud,“ avab Eesti paviljoni komissar Maria Arusoo näituse tagamaid.
Merike Estna kolis biennaali ajaks koos oma pere ja kahe väikese lapsega Veneetsiasse, et kohapeal maalida. Eesti paviljon asub aadressil Calle San Domenico 1285, Giardini vahetus läheduses. Paviljon on avatud teisipäevast pühapäevani: maist septembrini kell 11–19 ning oktoobrist novembrini kell 10–18. Kunstnik maalib paviljonis kolmapäevast pühapäevani.
Algav suvi märgib Fotografiska Tallinna 7. tegutsemisaastat. Maja suvine suurnäitus kannab tiitlit „Fotograafia jõud: nähtavale toodud maailmad“ (Photography in Power: Making Worlds Visible) ning tõstab esile fotokunsti ja kunstnikud, kes on läbi aastate olnud osa Fotografiska rahvusvahelisest ja kohalikust näituseprogrammist. Ülevaatenäitus avab fotograafia erinevaid kihistusi ja selle rolli maailma tõlgendamisel.
Mahukas grupinäitus toob esmakordselt Tallinnasse mitmed fotograafia suurnimed – Newtoni, Mapplethorpe’i ja Avedoni kõrval leiab näituselt ka Paolo Roversi, Refik Anadoli, David LaChapelle’i, Lars Tunbjörki, Herb Rittsi ja teised fotograafia raudvarasse kuuluvad kunstnikud. Taaskohtuda saab ka mitmete publikulemmikutega nagu Alison Jackson, Peter Lindbergh, Pentti Sammallahti, Ellen von Unwerth, Anders Petersen ja Tom of Finland. Samuti leiab näitusesaalist kohalikud kunstnikud, kes on olnud osa Fotografiska Tallinna seitsmeaastasest loost, nende hulgas Toomas Volkmann, Cloe Jancis, Tanja Muravskaja, Kaupo Kikkas, DeStudio ja Anna-Stina Treumund. Ühtekokku lööb näitusel kaasa 127 kunstnikku.
Samal ajal pöördub pilk ka fotokunsti tulevikule. Suurnäituse kõrval avaneb Fotografiskas algatuse Emerging Artists esimene näitus, mis toob esile Baltimaade ja Soome tõusvad fototähed – uue põlvkonna julged ja värsked pilgud, milles joonistuvad välja fotograafia järgmised suunad ja võimalikud tulevikud.
„Uute regionaalsete kunstnike platvormi ja iga-aastase näituse käivitamisega loome ruumi värsketele häältele, toetades loometee alguses olevaid autoreid, kelle pilkudes peegelduvad kaasaja kõige teravamad küsimused,“ kommenteerib Fotografiska kaasasutaja ja tegevjuht Margit Aasmäe.
Rahvusvahelise avatud konkursi kaudu valiti näitusel „Emerging Artists 2026: Baltimaad ja Soome“ osalema kunstnikud piirkonna kõigist neljast riigist. Eestist osalevad näitusel Anna-Liisa Kree ja Andra Rahe, Soomest Karl Ketamo ja Shia Rówan Conlon, Leedust Pavelas Šalaikiskis ja Ieva Baltaduonytė ning Lätist Filips Smits, Annemarija Gulbe, Krišjānis Elviks, Anna Ansone ja Anna Marija Puķe.
Valitud kunstnikud töötavad fotograafilise materjaliga väga erineval moel – lavastades hoolikalt läbimõeldud stseene, vaadeldes ausalt ja mänguliselt iseennast ning ümbritsevat elu või andes seeriate kaudu kuju kaasaegsetele meeleoludele ja ühiskonna varjatud jõujoontele. Näitus avab kaasaegse fotokunsti eriilmelised lähenemised ning toob esile autorite isiklikud, fotograafia kaudu läbitunnetatud kogemused, milles võib ära tunda ka siinsele piirkonnale omaseid visuaalseid vihjeid.
„On harukordne, et hetkeks on meil avatud justkui fotomaailma entsüklopeedia – sa tuled lehitsema lugusid ja avastama maailma, surveta otsustada, kas ja kes sulle rohkem meeldima peab,“ kirjeldab Aasmäe Fotografiska suvist näitusehooaega.
Mõlemad näitused ootavad Fotografiskas avastamist kogu suve vältel – „Fotograafia jõud“ on üleval 6. maist 13. septembrini ja „Emerging Artists 2026“ 9. maist 1. novembrini. Nende kõrval saab tutvuda ka Läti kunstniku Inta Ruka näitusega „Paigad nimega kodu“, mis kannab helges valguses möödunud aegade elu ja vaimu.
