Kevad toob Fotografiska Tallinna fotokunsti korüfee Elliott Erwitti (1928–2023) retrospektiivnäituse „Läbi Elliott Erwitti mänguliste silmade“, mis seikleb läbi Erwitti seitsme loomekümnendi. Ligi sajast pildist koosnev suurnäitus esitleb tänavafotograafia absoluutset meistriklassi ning toob esile Erwitti ainulaadse, elu mänglevat kergust ja vaimukust tabava pildikeele.

Fotografiska näitus „Läbi Elliott Erwitti mänguliste silmade“ on austusavaldus legendaarse kunstniku erakordsele teekonnale ja andele fotograafias. Erwittil oli eriline võime olla õigel ajal õiges kohas ning tema pildikeelt kannab nõtke ja heatahtlik esprii. Nii talletus fotodele argielu soojus ja kergus, taustal kõlamas ka sügavusse kiikavad mõtisklused. Näitusel on tema kultuslikud mustvalged fotod kõrvuti vähem tuntud töödega, samuti hulk värvifotosid Erwitti hilisest loomeperioodist. Näituse avamine leiab eriürituste saatel aset 20.-21. märtsil ning see jääb avatuks augustikuu lõpuni.

Elliott Erwitt sündis 1928. aastal Pariisis vene päritolu perre ning kasvas üles Milanos. Teismelise poisina kolis ta koos perega Los Angelesse, kus tärkas ka tema huvi fotograafia vastu. Hiljem New Yorgis elades õppis ta juurde ka filmikunsti ning tutvus fotokunsti suurkujude Edward Steicheni ja Robert Capaga, kellest viimane oli fotoühenduse Magnum Photos kaasasutaja.

Erwitti professionaalne karjäär fotograafina sai alguse 1949. aastal Euroopasse naastes, kus ta oma Rolleiflexi kaameraga Prantsusmaad ja Itaaliat jäädvustas. 1953. aastal kutsus Robert Capa Erwitti agentuuri Magnum Photos liikmeks ning 60ndate aastate lõpus sai temast Magnumi president. Erwitt tegi silmapaistvat fotograafikarjääri ajakirjanduses, moes ja trükireklaamis ning hakkas paralleelselt tootma ka dokumentaal- ja komöödiafilme, seal hulgas 18 filmi telekanalile HBO. Fotograafina jäädvustas ta aastate jooksul ka elu Valges Majas, kus tema kaamerasilma ette jäid nii president Nixon kui leinarüüs Jacqueline Kennedy, ning püüdis pildile ka mitmed ajastustaarid nagu Marilyn Monroe, Grace Kelly, Andy Warhol ja teised.

Tänu Erwitti visuaalsele vaimuteravusele ja erakordsele andele kujunes temast üks fotokunsti juhtfiguure. Fotografiska Tallinna näituste juhi Maarja Loorentsi sõnul iseloomustab Erwitti käekirja oskus tuua läbi huumori esile elu tõsisemad teemad ja tunded. „Elliott pildistas elu selle täies rikkuses ja tabas suurepäraselt just neid kõige rabavamaid hetki. Fotograafina ei olnud ta pildistatavast kunagi üle ning tõstis oma modelli, olgu selleks inimene või koer, endast alati kõrgemale – see on suure fotograafi tunnus. On olnud suur unistus tema töid sellises mahus Tallinnas esitleda ja meil on ääretult hea meel, et kevadet just Erwitti näitusega saame avada,” kommenteerib Loorents.

Elliott Erwitti näituse avaõhtu leiab aset neljapäeval, 20. märtsil kell 19, mil näitusesaalis saab kuulata filmilooja Douglas Sloani vahetuid meenutusi fotograafi elust ja tööst, samuti linastub üritusel Sloani jäädvustatud lühidokumentaal Erwittist. Tavapiletiga saab näitust külastada alates 21. märtsist ning sama päeva õhtul algusega kell 18 viib Douglas Sloan läbi ka Erwitti näituse erituuri.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.

Käesoleval nädalal avas Pariisis uksed uus näitus „Azzedine Alaïa et L’Afrique”, mis toob esmakordselt ühte ruumi kokku Tuneesiast pärit legendaarse moelooja loomingulise dialoogi Aafrika mandriga – paigaga, mis jäi teda saatma ka kaua pärast kodumaalt lahkumist.

Fondation Azzedine Alaïa väljapanek keskendub eelkõige disaineri 1988., 1989. ja 1990. aasta kevad/suvi kollektsioonidele, milles peegelduvad looduslikud toonid, punutud raffia ja arhitektuursed vormid. Näitusel eksponeeritud 56 komplekti avavad Alaïa tõlgenduse Aafrikast mitte otsese dokumentatsioonina, vaid isikliku mälupildi ja kujutlusvõime kaudu.

Näituse teisel korrusel on eksponeeritud fotograaf Peter Beardi tööd, mis jäädvustati tema ja Alaïa 1996. aasta Keenia-reisil. Fotod annavad lisakihi disaineri loomingulisele maailmale, näidates, kuidas isiklikud kohtumised ja kogemused kinnistasid tema ammuseid inspiratsiooniallikaid.

Näitus jääb Fondation Azzedine Alaïas avatuks 4. jaanuarini. Seega, kellel on veel selle aasta sees plaanis reis Pariisi, võib selle julgelt oma päevakavasse lisada. Lisateavet näituse kohta leiab Fondation Azzedine Alaïa kodulehelt.