Suvehooaja hakul vahetab Fotografiska kolmas korrus värvi ning täitub kahe uue, meelihaarava näitusega. 23. mail avaneb nii Henriette Sabroe Ebbeseni kui Bruce Gildeni näitus, mis on küll korrusenaabrid, ent sisult sügavalt iselaadi – esimene neist hägustab piiri reaalsuse ja fantaasia vahel, painutades tõde ja väänates taju, teine taotleb aga fotode kaudu täieliku tõe jäädvustamist.

Henriette Sabroe Ebbesen on Taani kaasaegne foto- ja videokunstnik, kes on ametilt ühtaegu ka arst. Oma loomingus ühendab ta teadusmaailma ja kunsti, nihestades seeläbi reaalsust ning väänates vaataja taju ja meeli. Tema visuaalselt rikkalikud teosed on justkui väikesed teaduskatsed, milles vaadeldakse, kuidas saab inimkeha, psüühikat ja maailma visualiseerida ning tõlgendada vaataja meele ja pilgu läbi. Fotografiskas avanev Ebbeseni isikunäitus „Kaleidoskoop“ kulgeb unelmana päriselu ja fantaasia piirimail, kus illusioonide loomiseks on kasutatud peegleid ja peegeldavaid materjale, vältides seejuures tehisintellekti või Photoshopi abi.

„Kuna tulen teadusmaailmast, tunnen end samuti kahe maailma piiril – ühe jalaga teaduses, teisega kunstis,“ kirjeldab Ebbesen ise. „Teadus on mind alati huvitanud ja mulle meeldib mängida mõttega, kuidas manipuleerida füüsikaseadustega. Üldrelatiivsusteooria järgi saab ruumi ja aega painutada. Oma töödes ma sõna otseses mõttes painutan päikesekiiri peeglitega. Matemaatilised struktuurid, füüsikaseadused, taimed ja paljud muud looduselemendid on nii paeluvad, et tunduvad isegi sürreaalsed.“

Ebbeseni korrusenaabrina avaneb Ameerika tänavafotograafi Bruce Gildeni näitus „Miks just need?“, mis oma olemuselt on pöörane ja raju ning toob provokatiivses ja toores lähivaates püünele inimesed päriselust, kõrvalalleedelt ja filtrite all varjuvast maailmast. Gilden jäädvustab stseene ja inimesi, keda teised võivad pidada hirmutavaks, riskantseks või koguni eemaletõukavaks. Tema järeleandmatu lähenemine oma pildistatutele, sekka tubli annus toorest jultumust, on andnud Gildenile juurdepääsu näiliselt kättesaamatutele sotsiaalsetele rühmadele, keda ta kujutab üllatavalt vennaliku tuttavlikkusega. Fotodele talletub justkui inimese elu kaart, millelt leiab märke leinast ja rõõmust, ihast ja kaotusest, joovastusest ja hävingust. „Hea tänavapilt lõhnab tänava järele,“ sõnab Gilden ise.

Fotografiska Tallinna näituste juht Maarja Loorents sõnab, et Gildeni aus pilk portreteeritavatele mõjub jõulise raputusena. „Tema fotod on tabatud  otse sündmuskohalt, otse tänavalt. See on oskus, mis ainult Gildenit iseloomustab. See on näitus, millest ei saa mööda vaadata, ega ükskõikselt mööda minna – see tuleb meiega koju kaasa,“ kirjeldab Loorents avanevat näitust. „Temaga paralleelselt avanev Henriette Sabroe Ebbesen on aga justkui võlur, kes meie meeltega mängib ja meisterlikult vigurdab. On suurepärane, et saame oma majas nii hõrku tajude ja meelte mängu etendada,“ lisab ta.

Kahe näituse avamine toob Fotografiskasse ka mitu eriüritust. Neljapäeval, 22. mail kell 18.00 leiab aset avavestlus Henriette Sabroe Ebbeseniga, kellega teevad kunstist, teadusest ja moest juttu moekollektsionäär, kirjutaja ja ametilt ametnik Annikky Lamp ning Fotografiska rahvusvaheliste näituste juht Johan Vikner. Reedel, 23. mail kell 18.00 on võimalik Ebbeseni näitust väisata koos autori endaga ning kogeda näitust kunstniku pilgu läbi. Samal õhtul kell 20.00 lülitub Fotografiska öövööndisse – reede hilisõhtutel on muuseum avatud südaööni ning 23. mai öövöönd annab võimaluse kogeda Fotografiska uusi näituseid salapärasemas, loomult krehvtisemas võtmes.

Laupäeval, 24. mail kell 15.00 on aga võimalik osa saada Bruce Gildeni ja Elliott Erwitti näituste erituurist, mida viib läbi mõlema näituse kuraator ja Fotografiska rahvusvaheliste näituste juht Jessica Jarl.

Kui sügisene Londoni-reis on juba mõttes või kalendris, tasub Victoria and Albert Museum seekord kindlasti marsruuti lisada. 21. septembril avatakse V&A South Kensingtonis näitus „The Burberry Trench: Crafting an Icon“, mis võtab lähema vaatluse alla ühe Briti moe kõige äratuntavama rõivaeseme – Burberry trentšmantli.

Burberry 170. aastapäeva tähistav väljapanek toob kokku haruldased esemed nii moemaja enda arhiivist kui ka V&A kogudest ning jälgib trentši teekonda praktilisest ülerõivast ja militaarse taustaga rõivaesemest üleilmseks moeikooniks. Lugu algab Thomas Burberry 1879. aastal leiutatud puuvillasest gabardiinist ning liigub edasi mantli konstruktsiooni ja käsitöö juurde: tähelepanu saavad nii käsitsi viimistletud krae, House Check vooder kui ka need väikesed funktsionaalsed detailid, mille algne eesmärk oli üsna proosaline – kaitsta kandjat Briti heitliku ilma eest.

Näituse lõpetab 19 Burberry moelavakomplekti viimase kahe ja poole aastakümne kollektsioonidest, mille loonud teiste seas nii Christopher Bailey kui ka Daniel Lee. Mitmed Burberry arhiiviesemed jõuavad seejuures avalikkuse ette esimest korda. Väljapanek toimub harva külastajatele avatud Prince Consort Gallerys ning on ühtlasi sissejuhatus V&A ja Burberry pikemasse koostöösse: 2028. aasta sügisel avatakse muuseumis täielikult uuendatud moegaleriide osana The Burberry Gallery.

„The Burberry Trench: Crafting an Icon“ on avatud 21. septembrist 2026 kuni 3. jaanuarini 2027 ning selle külastamine on kõigile tasuta. Uuri lisa vam.ac.uk.

Metropolitani kunstimuuseumi kostüümiinstituudi järgmine suurnäitus keskendub moeloojale John Gallianole – disainerile, kelle loominguline haare on jätnud sügava jälje viimase nelja aastakümne moepilti, kuid kelle karjääri saadab ka üks moemaailma vastuolulisemaid peatükke.

9. maist 2027 kuni 9. jaanuarini 2028 avatud näitus „John Galliano: Horizons” on esimene suuremahuline muuseuminäitus, mis on täielikult pühendatud Galliano loomingule. Ühtlasi saab temast kolmas elusolev moelooja, kellele Met on suurnäituse pühendanud. Varem on selle au osaliseks saanud Yves Saint Laurent 1983. aastal ning Rei Kawakubo 2017. aastal.

Väljapanek toob kokku Galliano loomingulise teekonna Givenchy, Christian Diori ja Maison Margiela moemajades. Lisaks rõivastele eksponeeritakse visandeid ja tema tööprotsessi arhiiviesemeid, avades disaineri loomemeetodit ning erakordselt lähenemist moele. Kostüümiinstituudi peakuraatori Andrew Boltoni sõnul käsitleb „Horizons” moodi omamoodi kaardistusena – paiku, ajalugu, identiteete ja kultuurilisi viiteid ühendava süsteemina, millest sünnivad Galliano fantaasiarikkad kollektsioonid. Näitus jaguneb kolme ossa – „Bearings”, „Horizons” ja „Atlas of Transformation” –, jälgides Galliano loomingu arengut ideest valmis rõivani.

Samas ei vaata näitus mööda ka disaineri keerulisest minevikust. 2011. aastal vallandati Galliano Diorist antisemiitlike väljaütlemiste tõttu ning järgnenud aastad kujunesid tema jaoks avaliku kahetsuse, sõltuvusravi ja aeglase professionaalse rehabilitatsiooni perioodiks. Met rõhutab, et näitus käsitleb teadlikult ka küsimust, kuidas suhestada loomingulist pärandit eetilise vastutusega.

Kuigi 2027. aasta Met Gala teema pole veel avalikustatud, on üsna tõenäoline, et see lähtub kevadnäitusest endast ning toob Galliano esteetika taas moemaailma keskmesse.